/nginx/o/2025/03/22/16731085t1h0cb6.jpg)
«Statistiliselt langus hakkab läbi saama, aga minu jaoks on stagnatsioon, umbes nagu Brežnevi ajal,» kõlab Rain Lõhmuse suust ohkega vastus Äripäeva küsimusele, mis seisus on Eesti majandus.
«Statistiliselt langus hakkab läbi saama, aga minu jaoks on stagnatsioon, umbes nagu Brežnevi ajal,» kõlab Rain Lõhmuse suust ohkega vastus Äripäeva küsimusele, mis seisus on Eesti majandus.
Kasvule pööramiseks tuleks Lõhmuse arvates tuvastada, miks me oleme sellisesse olukorda sattunud, ja vaadata, kes need inimesed on, kes seda majandust juhivad.
Lõhmuse arvates kipub olema nii, et asju tehakse nagu kampaaniaüritusi – kellelgi tuleb pähe rohepööret teha või hakata pomme tootma, vaatamata sellele, kas see ka suures plaanis õige on.
Loe pikemalt Äripäevast.
Leonid Brežnev oli aastatel oli aastatel 1964-1982 Nõukogude Liidu Kommunistiliku partei peasekretär ehk riigi sisuline juht.
Tema valitsusaega iseloomustas kasvav suur ühiskondlik-majanduslik stagnatsioon ja tehnoloogiline mahajäämus lääneriikidest. Nõukogude Liidu majandus muutus järjest konkurentsivõimetusemaks, kuid samal ajal peeti vallutussõda Afganistanis ja korraldati Moskva olümpiamängud.
Stagnatsiooni Nõukogude Liidus iseloomustas lohakas suhtumine riigi omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus.
Eesti Pank teatas märtsis alguses, et mullu neljandas kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 1,2% ja võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7%. Kvartalivõrdluses oli see tugevaim majanduskasv pärast 2021. aasta lõppu. Eelnevalt oli majandus langenud veidi rohkem kui kaks aastat järjest.