Uuring kinnitab: nii paljud inimesed hindavad oma finantskirjaoskust heaks või halvaks

Inimene sularaha käes hoidmas. Foto: Shutterstock

Eesti inimestest 31 protsenti hindab enda finantskirjaoskust heaks ja 16 protsenti halvaks, selgub LHV tellitud Norstati uuringu tulemustest. Seejuures on noorte hinnang enda rahatarkusele erinevate vanusegruppide seas kõrgeim.

Vanuserühma 18-29 kuuluvatest noortest 37 protsenti usub, et nende rahatarkus on heal tasemel. Ometi ei kipu nad enda tulevikukindluse kasvatamiseks sageli astuma konkreetseid samme.

«Noorte sissetulekud pole reeglina suured, kuid kulutusi nõudev seltsielu on aktiivne. Kindlasti ei tasu säästmise nimel püksirihma lõpmatult pingutada ja elu endast mööda lasta, sest nii kipuvad kaduma järjepidevus ning motivatsioon, mis moodustavad investeerimisharjumuse loomise vundamendi. Küll on aeg investori suurim sõber ja isegi pisikesed, kuid regulaarsed panused aitavad ehitada rahalist vundamenti,» ütles LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Head lahendused on näiteks automaatsed maksed kogumiskontole või III pensionisambasse. «Taustal toimuvad protsessid aitavad säästmise ja investeerimise muuta mugavaks ning pea märkamatuks harjumuseks,» andis Janson soovituse.