/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2025/02/28/16689120t1h04e6.jpg)
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on tänavu oodata kinnisvarahindade hiilivat tõusu.
«Kinnisvara hinnad langesid eelmise aasta lõpus. Korterite hinnad langesid ning majade hinnad veidi tõusid. Kui seni sai räägitud justkui statistilisest anomaaliast, et kuigi üksikobjektide hinnad ei kasvanud, kuid hinnaindeks kasvas, siis nüüd on olukord normaliseerunud ja ka hinnaindeks langenud. Eelmisel aastal langes kinnisvara hinnaindeks kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,5 protsenti ja neljandas võrreldes kolmandaga 0,7 protsenti. Nende kahe kvartali jooksul langesid korterite hinnad 2 protsenti ja majade hinnad tõusid 0,9 protsenti,» märkis Uusküla.
Tema sõnul hüppasid kinnisvara hinnad aastatel 2021 ja 2022 tugevalt üles. «See hinnatõus oli suurem kui tarbijahindadel ning ka kõrgem kui oli palgakasv. Kuna kardeti raha väärtuse langust ja intressimäärad olid madalad, siis haarati turult kiirelt, mis kätte saadi. Kinnisvara hinnad kasvasid võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga uuele tiputasemele lausa 63,4 protsendi jagu. Kinnisvara hinna ja palga suhtarv tõusis 25 protsendi võrra. Euribor tõusis nullist 4,1 protsendini. Ostujõud kahanes rohkem kui ühe toa jagu korteris. Nii hakati ostma väiksemaid ja kesklinnast kaugelasuvamaid kortereid,» märkis Uusküla.
Ka ehitamise hinnad ei ole Uusküla sõnul kasvanud samaväärselt kinnisvarahindadega. «Kuigi uute korterite ja majade kvaliteet on kõrgem varasemast ning lisandunud on keskkonnanõuded ja ka mugavusi on lisandunud, ei seleta see tervet hinnatõusu. Eesti inimestele on kinnisvara jätkuvalt väga kallis,» ütles Uusküla.
Nüüd juba paar aastat toimub Uusküla sõnul uue hinnatasemega kohanemine. «Intressimäärad on langenud, kuid märksa kõrgemad kui nad olid 2021. aasta keskel. Hinnaindeks, mis tõusvas trendis peale suurt hinnatõusu jätkas kasvamist peitis endas uue kinnisvara tegelike kokkulepitud hindade viitajaga kajastumist statistikas ning seda, et järelturul osteti teistsuguseid kortereid kui varem. Nüüd on turg normaliseerumas ning ka statistika kajastamas tegelikku seisu,» märkis Uusküla.
«Ehkki palgad sel aastal kasvavad ja kinnisvara ostujõud paraneb, on kinnisvara jätkuvalt kallis ning suure hinnatõusujärgne kohanemine jätkub. Kõige tervislikum Eesti majanduse jaoks oleks väike hinnalangus, kuid aasta jooksul on pigem oodata hiilivat hinnatõusu aktiveeruva turu taustal,mis jääb palgatõusule selgelt alla,» lisas Uusküla.
Tema sõnul on kõige suurem väljakutse Eesti pakkuda aga taskukohast ja kvaliteetset kinnisvara, kus terve elukeskkonna eest on hoolt kantud. Selleks on Uusküla sõnul vaja ühiseid pingutusi nii riigi, kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja ka ostjate poolt.