«Kahe aasta pikkuseks kujunenud majanduslangus kestis kuni mullu esimese kvartalini, misjärel hakkas Eesti SKT kvartalivõrdluses kasvama. Teise ja kolmanda kvartali 0,2-protsendiline kasv oli algselt prognoositust kõrgem ja kasv kiirenes neljandas kvartalis suisa 0,7 protsendini, olles paljuski seotud automaksu eel toimunud uute sõiduautode ostmisega,» lausus Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. «Aasta kokkuvõttes langes Eesti majandus siiski 0,2 protsenti, sealjuures ühe elaniku kohta kahanes SKT 0,9 protsenti.»
«Käesoleval aastal on Eestis oodata üheprotsendilist majanduskasvu, mis keerulistel aegadel võiks üldjuhul meie jaoks loomulik olla. Arvestades aga, et 2022. aasta tiputasemelt on Eesti SKT kukkunud 5,4 protsenti ja ühe elaniku kohta koguni 8,3 protsenti, siis võrreldes võimetekohase 2–3-protsendise aastakasvuga on meie rikkus ühe elaniku kohta selle ajaga võrreldes 14–17 protsenti väiksem. See on ühe inimese kohta kuni 5000 eurot vähem, kui potentsiaalselt võinuks olla,» rääkis Uusküla.