Teeme selgeks: mida pead investorina LEI-koodi kohta teadma?

LEI Partneri tegevjuht Endrik Kõverjalg. Foto: LEI Partner

Ettevõtte alt investeerimisega alustades tuleb lahendada mitmeid küsimusi: näiteks raamatupidamine ja investeerimisplatvormi valimine. Samuti tuleb arvestada LEI-koodi hankimisega, millega seoses ka kogenumatel investoritel tihtipeale mitmeid küsimusi tekib.

Viiele enam levinud küsimusele vastab LEI Partneri tegevjuht Endrik Kõverjalg.

Mis on LEI-kood ja miks seda vaja on?

Lühend LEI tähistab Legal Entity Identifierit: see on tunnusnumber, mis antakse juriidilistele isikutele ehk ettevõtetele, kes tegelevad finantstehingutega – ehk näiteks aktsiate, võlakirjade või muude instrumentidega kauplemisega. Seda nõuavad reguleerivad asutused, et finantsturud oleksid läbipaistvad ja usaldusväärsed. LEI koodi abil saab kindlaks teha, milliseid finantstehinguid konkreetne ettevõte väärtpaberitega on teinud.

Kellel LEI-koodi vaja on?

LEI-koodi vajavad ainult juriidilised isikud, kes aktiivselt investeeringutega tegelevad – see tähendab, et investoritest eraisikud seda ei vaja. Samuti on olemas mõned üksikud finantsinstrumendid, mille puhul erandlikult LEI-koodi vaja pole: näiteks robur-fondid. Tuleb arvestada, et ettevõtte alt investeerimine ja LEI-koodi olemasolu tähendab iga-aastaseid kulusid, samuti tuleb ettevõtte andmed pidevalt ajakohasena hoida.

Mis saab, kui mul LEI-koodi ei ole?

Ilma LEI-koodita väärtpaberitehinguid teha ei saa, sest finantsasutused ei saa sellisel juhul raporteerida, kes tehinguid teeb. Kui väärtpaberitega aktiivselt tehinguid ei tehta, võib LEI-kood olla ka aegunud. See tähendab, et kui hoiad aktsiaid kontol, aga ei müü neid ega osta juurde, pole LEI-koodi parasjagu vaja. Kui aga ühel hetkel tekib vajadus aktsiatega taas tehinguid teha, tuleb LEI-koodi uuendada. Sellisel juhul on uuendamine ainus variant, sest ühele juriidilisele isikule mitut LEI-koodi tellida ei saa.

LEI-koodi ei saa taotleda või pikendada siis, kui ettevõttel puudub õiguslik staatus või on probleeme muude andmetega: näiteks kui need on ebatäpsed või puudulikud.

Kui kallis see on?

LEI-koodi saamise hind sõltub teenusepakkujast ja vahel ka riigist: tavaliselt jääb see vahemikku 45–120 eurot aastas. Kuna LEI-koodi registreerimisagente on erinevaid, sõltubki selle hind teenusepakkujast. Hinnad erinevad, sest ettevõtetel võivad samuti olla erinevad kulud: näiteks sõltuvalt tööjõukuludest, sest iga taotluse peavad inimesed füüsiliselt ise üle kontrollima. LEI-koodi hind sisaldab tavaliselt ühekordset registreerimistasu ning iga-aastast tasu. Kuna viimane on investorite jaoks iga-aastane väljaminek, tuleks ettevõtte alt investeerides selle kuluga arvestada ning arvutada läbi, kas ja kui mõistlik juriidilise isikuna investeerimine on.

Kuidas selle soetada saab?

Kuna LEI-koodi vahendavaid asutusi on mitmeid, võib tekkida küsimus, milline neist valida ja kas teenusepakkuja on päriselt usaldusväärne. Volitatud asutuste nimekiri on olemas näiteks GLEIFi (Global Legal Entity Identifier Foundation) kodulehel. Samuti tasub jälgida, et asutuse kodulehel oleks olemas ametliku registriagendi tunnused. Üldiselt on registriagendid kontrollitud ning inimesed leiavad enda jaoks sobiva variandi lihtsa veebiotsinguga. Tasub aga meeles pidada, et kvaliteetseid või paremini toimivaid LEI-koode pole olemas: kõik väljastatavad LEI-koodid on võrdväärsed, erinevusi võib olla vaid hinnas ja taotlemisprotsessi mugavuses.

LEI-koodi taotlemiseks tuleb esitada juriidilise isiku nimi, registreerimisnumber, aadress ja muu põhiteave. Mõnel lehel piisab taotluse alustamiseks ka vaid ettevõtte nimest või registrikoodist – ülejäänud andmed leiab süsteem ise äriregistrist. Lisaks võib olla vaja esitada andmeid ettevõtte omandistruktuuri kohta. LEI-koodi saab ette soetada kuni viieks aastaks.