/nginx/o/2025/03/18/16719802t1he726.jpg)
Euroopa Komisjon kiitis heaks taaste- ja vastupidavusrahastust 122 miljoni euro maksmise Eestile, millega toetatakse Eesti taastekava reforme ja investeeringuid kestlikkuse ja digiülemineku valdkonnas.
Eesti esitas komisjonile kolmanda maksetaotluse mullu 9. detsembril. Taotlus hõlmab 13 vahe-eesmärki ja viit lõppeesmärki, millega edendatakse kestlike transpordiliikide kasutuselevõttu, aidatakse vähendada soolist palgalõhet ja tugevdatakse Eesti tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet. Toetatakse ka biogaasitaristu rajamist, Rail Balticu viaduktide ehitamist ning rohetehnoloogia algatusi, mille eesmärk on suurendada ressursitõhusust ja energiasäästu.
Järgmise aasta keskpaigaks on kavas ellu viia 36 rohetehnoloogia projekti. Lisaks rahastatakse Eesti digiüleminekut, muu hulgas avalike IT-süsteemide üleviimist erapilve, mis tugevdab digivastupidavust ja -julgeolekut. Need tulemuspõhised investeeringud on juba töös ning aitavad suurendada Eesti kestlikkust ja vastupidavust tulevikus.
Pärnu Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et Rail Balticu Ülemiste–Pärnu ja Pärnu–Läti piiri põhitee projekteerimise ja ehituse hankel osutus edukaks kaks rahvusvahelist konsortsiumi.
Alliansshange on korraldatud kahes osas, kus esimese edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitakse leping Allianss 1 ja teisega Allianss 2. Hanke tulemusel moodustatud alliansid vastutavad nii projekteerimise kui ka ehituse eest, teatas Rail Baltic Estonia.
Esimesse allianssi kuuluvad GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Merko Ehitus Eesti, NGE Contracting, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS. Teise kuuluvad Bouygues Travaux Public, Budimex S.A., Ingerop Conseil et Ingenierie (ICI), KMG Infra OÜ ning WSP Finland Oy.
Hankega kaetud esimene põhitee leping hõlmab Ülemiste–Pärnu lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alusehitust. Eeldatav maksumus on 394 miljonit eurot. Teine leping hõlmab Pärnu–Ikla lõigu täielikku projekteerimist ja ehitust. Eeldatav maksumus on 332 miljonit eurot.