Maksutõusu ennetanud rekordilised dividendid tõstsid hüppeliselt riigi maksutulu

Eurod. Pilt on illustratiivne. Foto: IMAGO / Frank Hoermann / SVEN SIMON

Jaanuari eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,44 miljardit eurot maksutulu, mille kasv ulatus võrreldes eelmise aastaga 26,5 protsendini; maksutulu tõstis enim ettevõtete tulumaks jaotatud kasumilt, mis laekus rekordtasemel.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus jaanuaris rekordilised 355 miljonit eurot ehk jaanuari laekumise kasv ulatus 185 protsendini. «Enne maksumäära tõusu jaotasid erasektori ettevõtted detsembris veel madalama maksumääraga kasumit, millelt laekus tulumaks jaanuaris. Enamus sellest oli 20 protsendilise maksumääraga jaotatud kasum,» selgitas rahandusministeerium.

Alates 1. jaanuarist on Eestis tulumaksu standardmäär 22% senise 20% asemel. Juriidilise isiku tulumaksumäär on 22/78 ehk 28,21% senise 20/80 asemel ja krediidiasutuse tulumaksu avansilise makse määr tõuseb seniselt 14% pealt 18 protsendile.

Tegevusaladest vedasid jaanuaris jaotatud kasumi tulumaksu laekumist finants- ja kindlustustegevus 57 miljoni euroga, info ja side 52 miljoni euroga, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 46 miljoni euroga, kaubandus 45 miljoni euroga ja töötlev tööstus 40 miljoni euroga. Riigimetsa Majandamise Keskuse jaotatud kasumilt laekus ligi 25 miljonit eurot tulumaksu.

Palgafond kasvas

Tulumaksumäära tõus mõjutas palgafondi kasvu - osad ettevõtted maksid detsembri töötasu välja detsembris. Töötamise registri andmed näitavad, et töökohtade arv ei langenud, kuid töötasuta deklaratsioonide arv suurenes. See mõjutas ka jaanuari sotsiaalmaksu tasumist, mille kasv jäi alla viie protsendi. Töökohtade arv kasvas võrreldes eelmise aastaga kõige rohkem tervishoiusektoris ja vähenes enim töötlevas tööstuses ja kaubanduses.

Riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks jaanuaris kasvas, seda mõjutas lisaks palgafondi kasvule positiivselt ka inimeste sissetulekute maksuvaba tulu arvestamise piiri ületamine. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvab jätkuvalt oluliselt kiiremini kui sotsiaalmaks, peamiselt pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutuse tõttu, riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.

Käibemaksu kasvu toetasid mõõdukad majandusarengud, kuid sõidukite müügilt tasuti jaanuari eest tavapärasest vähem käibemaksu, sest autosid varuti ette juba eelmise aasta lõpus. Samuti mõjutas jaanuari käibemaksu tasumist soojem talv ja oluliselt madalam elektri börsihind, mistõttu sektori käive ja tasumine aastases võrdluses vähenes.

Tarbimine on ettevaatlik

Kuigi tarbijad on oma tarbimiskäitumises pigem ettevaatlikud, kasvas jaanuaris jaekaubanduse käive kolm protsenti, mis on viimase kahe aasta suurim tõus. Piiriülese e-kaubanduse käibemaksu tasumine suurenes aasta algul jõudsalt, üle 50 protsendi, jõudes 10 protsendi osakaalu lähedale kogu käibemaksutulust. Positiivse trendina vähendasid ettevõtted käibemaksuvõlga ning võlgnike arv püsis eelmise kuuga võrreldes stabiilne. Tegevusaladest vedas jaanuaris käibemaksu tasumise tõusu ehitussektor, kus oli märgata elavnemist ja müügikäivete tugevat kasvu eelmise aastaga võrreldes.

Alkoholiaktsiisi tasumine oli võrreldes aasta varasema jaanuariga madalam, tubaka- ja kütuseaktsiisi laekumine oli kõrgem. Alkoholiaktsiisi laekus vähem suure varumise tõttu 2024. aasta lõpus ning jaanuari langus tulenes varude realiseerimisest.

Kütuseaktsiisi laekumine oli võrreldes eelmise jaanuariga kõrgem. Suurim mõju tasumisele tuli mootorikütuste suuremast deklareerimisest. Diisli deklareerimine oli 20 protsenti kõrgem, samas bensiini deklareerimine oli 10 protsenti madalam. Tarbimist toetab jätkuvalt diisli jaehinna langus. Tubakaaktsiisi tasumine kasvas aastaga 29,4 protsenti, peamiselt uute maksumärgiste kasutuselevõttu tõttu. Kuna varude realiseerimist jaanuaris ei toimunud, on kasv tõenäoliselt ajutine ega viita pikaajalisele positiivsele trendile.