Uuring ⟩ Lõunanaabrid on käibekasvu osas märksa optimistlikumad kui Eesti ettevõtjad

Ettevõtjatele on endiselt väljakutseks suurenev maksukoormus, EL-i keskmisest kõrgem inflatsioon, kallid energiahinnad ja bürokraatia. Illustreerival pildil on Elektri tootmine Auvere elektrijaamas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-d) kindlustunne pole aastaga vähenenud ning sarnaselt mullusega prognoosib tänavu käibekasvu 73 protsenti vastanud VKE-dest, näitab SEB läbi viidud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring.

Nii nagu aasta tagasi prognoosib Eestis üle 15-protsendilist käibekasvu seitse protsenti vastanutest, kuni 15-protsendilist käibekasvu näeb 66 protsenti ning käibe vähenemist 27 protsenti vastanutest. Baltimaade võrdluses on kõige optimistlikumad endiselt Leedu VKE-d, kellest käibekasvu prognoosib tervelt 84 protsenti. Lätis on vastav näitaja 81 protsenti. Leedu VKE-de kindlustunne on aegade kõrgeim ning Läti näitajad on parimad alates 2019. aastast, märkis SEB.

«Eesti puhul on hea uudis, et kindlustunne pole halvenenud, millele aitab kaasa ka eelmise aasta viimase kvartali 1,2-protsendiline majanduskasv. Edasi on alust arvata, et madalpunkt on läbitud, majandusuudised hakkavad vaikselt muutuma positiivsemaks ja see võib soodsalt mõjuda ettevõtete üldisele kindlustundele. Samas peab ütlema, et ettevõtjatele on endiselt väljakutseks suurenev maksukoormus, EL-i keskmisest kõrgem inflatsioon, kallid energiahinnad ja bürokraatia. Võib arvata, et kindlust ei lisa ka USA-st tulevad uudised tollimaksude kehtestamisest,» ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht ja juhatuse liige Ainar Leppänen.

Tema sõnul on Balti riikides kõige optimistlikum hetkel põllumajandussektor. «Tööstusettevõtetele ei ole viimased aastad olnud lihtsad, aga ka siin on näha meeleolu paranemist. Eesti statistikaameti andmed jaanuari kohta ütlevad, et töötlev tööstus näitas üldiselt kaheprotsendilist aastakasvu, kuigi vähenenud energiatootmine viis tööstussektori tervikuna 2,5-protsendilisse langusse.»

Teistest tumedamates toonides näevad tulevikku majutus- ja toitlustusettevõtted, kus kindlustunne on olnud ajalooliselt nõrgal tasemel ja see halvenes veelgi. Eelmine aasta ei olnud sektori ettevõtete jaoks ka eriti edukas – oma rolli mängis siin vähenenud sisetarbimine ja käibemaksumäärade tõus Eestis ja Leedus. Sissetuleva turismi jõulisemat taastumist 2025. aastal ootavad vähesed optimistid. Eesti turismisektorit mõjutab ka tööjõukulude kasv ning majutusteenuste käibemaksu tõus üheksalt protsendilt 13-le, seda lisaks käibemaksu tavamäära tõusule 24 protsendile alates 1. juulist.

Endiselt teeb Balti riikide ettevõtjatele suurimat muret maksukoormus. Eestis märkisid VKE-d selle probleemi suuruseks viiepalli skaalal 3,8 ehk 0,2 punkti rohkem kui eelmisel aastal. Endiselt tekitavad tusameelt inflatsioon ja kõrged energiahinnad (3,5) ja samamoodi ka liigne halduskoormus ja bürokraatia, mille näitaja on aastaga teinud suurima tõusu: 0,3 punkti. «Valitsusest on tulnud signaale, et bürokraatiat tuleb vähendada ja asjaajamist lihtsustada, aga miskipärast ettevõtjad seda ei tunneta. Selle küsimusega tuleb edasi tegeleda, sest ettevõtete konkurentsivõime tagamise mõttes on see väga tähtis. Ja kas see pole tegelikult üks lihtsamaid asju, mida Eesti ise, kohe ja vahetult teha saaks?» küsis Leppänen.

Kõige enam on küsitletute arvates leevenenud tarneahela probleemid, mis on langenud 2,4 punktilt 2,1-le. Eesti VKE-del ei ole muret tööjõupuuduse ning töötajate kvalifikatsiooniga, mis mõlemad said probleemide tabelis madalaima hinde, 2,0 punkti.

Lätis nähakse maksukoormust Eestist veidi suurema probleemina, millele järgnevad kõrged energiahinnad ja bürokraatia. Leedus tuntakse Balti riikidest kõige vähem muret inflatsiooni pärast ja seal on ka probleemide edetabeli tipus maksukoormus ja bürokraatia.

SEB uuring toimus jaanuaris 2025. Kokku vastas Balti riikides 1362 ettevõtet, neist Eestis 302.