/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2025/02/28/16690238t1h7b86.jpg)
Juba jaanuaris rääkis Eesti Energia juht Andrus Durejko riigikogu riigieelarve erikomisjoni istungil, et ettevõttel napib investeerimisvõimekust, mistõttu gaasijaama ehituseks on vajalik valitsuse rahasüst.
«Faktiliselt korrektne on see, et riik ei ole otsustanud seda aktsiakapitali suurendamist. Ma ei saa seda täna rohkem kommenteerida,» ütles Durejko investorteile tehtud konverentskõnes 13. veebruaril. «Otsus võib tulla, aga ei pruugi tulla. See on seotud meie laenuvõimekuse tõstmisega. Ma ei taha öelda, et siin oleks otsest seost gaasijaamaga. Meil on kindlasti plaan investeerida gaasijaamadesse, aga kui vaadata kogu kontserni, siis täna investeeringute plaan on selles osas kitsas.»
Mida aga ikka veel pole, on valitsuse kapitali sissemakse. Valitsuse otsustamisega jokutamine on üks põhjus, miks lisaks ettevõtte halvenenud majandustulemusele ja enda kinni laenamisele langetas reitinguagentuur S&P Eesti Energia krediidireitingu rämpsu tasemele.
Eesti Energia reiting kukkus rämpsuks
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P langetas Eesti Energiale antud madalaima investeerimisjärgu reitingu BBB- rämpsreitinguks tasemele BB+. Kõik alla kolme B reitingud on rämpsvõlakirjade ehk spekulatiivse järgu omad.
Eesti Energia 400 miljoni eurose hübriidvõlakirjale antud B+ taseme reiting langetati tasemele B. Tavalist võlakirja ei saanud Eesti Energia siis enam teha, sest võlakoorem oli liiga suur, seetõttu otsustati kapitali sisse arvestatava hübriidvõlakirja kasuks. Selle võlakirja intressikupong on 7,875 protsenti. Enne neljapäevast S&P otsust langetada ettevõtte krediidireiting rämpsuks, nautis veel Eesti Energia hübriidvõlakiri samal tasemel reitingut, nagu Air Balticu 14,5-protsendise kupongiga võlakiri.
Agentuur märkis, et Eesti Energia 2024. aasta kulumieelne ärikasum (normaliseeritud EBITDA) 400 miljonit eurot tuli oodatust kehvem. Aastateks 2025–2027 prognoositakse ettevõttele 390–430 miljoni euro suurust kulumieelset ärikasumit.
Nende hinnangul jääb ettevõtte järgmiste aastate kasumlikkus kõikuvaks ja raskesti ennustatavaks. S&P märkis, et nende ootusel jääb Eesti Energia ärikasum praegusele tasemele, sest kuigi põlevkiviõlist saadav tulu väheneb, siis kasvab kompanii taastuvenergiatootmise võimekus, mis aastateks 2026 kuni 2028 plaanitud uute projektidega peaks tõusma praeguselt 1,9 teravatt-tunnilt 3 teravatt-tunnile.
Laenuvõime kasvul on piir ees
Reitinguagentuuri vaatenurga järgi halveneb ettevõtte laenu teenindamise võime kõrge intressimäära, negatiivse käibekapitali ja dividendide tõttu. Kui mullu ulatusid investeeringud (kapitalikulutused) 722 miljoni euroni, siis tänavu kahaneb see 360 miljoni euroni ja aastatel 2026–2027 on väiksem 200 miljonist eurost.
Kuna ettevõte vähendab järsult investeeringuid, kasvab aastatel 2025–2027 võlg vaid 100 miljoni euro võrra. 2024. aasta lõpus ulatus Eesti Energia võlg 1,4 miljardi euroni ja selle keskmine intressimäär oli 5,26 protsenti. 2025. aasta lõpus peaks agentuuri hinnangul Eesti Energia võlg ulatuma 1,5 miljardi euroni ehk see on topelt võrreldes 2022. aasta tasemega.
Ettevõte on end kinni laenanud ja investeerinud. Kui varem prognoosis S&P, et Eesti Energia investeerib 2022.–2026. aastal 2,5–3 miljardit eurot, siis nüüd oodatakse baasstsenaariumina aastatel 2024–2028 vaid umbes 1,5 miljardi euro ulatuses investeeringuid.
Suured projektid nagu Enefit 280-2 peaks saama valmis 2025. aastal ja selleks, et mitte lasta finantsvõimendust üles, peab ettevõte otsustama alates 2025. aastast seni otsustamata taastuvenergia investeerimiskohustuste kasvu kärpimise. Nende projektide tulu on elektrihindade prognoosi alusel liiga madal ja see tooks kaasa liiga viletsa kapitali tootluse. Agentuur võttis prognoosides aluseks, et energiahind on järgmisel paaril aastal Balti riikides 80–90 eurot megavatt-tunnist ehk 8–9 senti kilovatt-tund.
Kui valitsus toetaks Eesti Energiat, võiks ettevõte saada tagasi investeerimisjärgu krediidireitingu
Agentuuri hinnangusse pole arvestatud kapitali sissemakset valitsuselt ega makstava dividendi kärbet. Toetus Eesti riigilt on ebakindel ja võib kaasneda täiendava investeerimisvajadusega. Agentuuri hinnangul on võrdlemisi suur tõenäosus, et Eesti valitsus pakub Eesti Energiale tuge.
Reitingule anti stabiilne väljavaade, kuna elekter odavneb, 2024. aastal said läbi kasumlikud hinnamaanduslepingud ning võlatase jääb 1,4–1,5 miljardi euro tasemele. Tänu investeeringute vähenemisele peaks Eesti Energia vaba rahavoog paranema 2027. aastaks.
Kui Eesti valitsus annaks erakorralist abi Eesti Energiale laenugarantii vormis või kapitali sissemaksena, mille tõenäosus on suur, võiks see tõsta krediidireitingut ühe astme võrra. Sedasi oleks võimalik taastada Eesti Energia madal investeerimisjärgu reiting rämpsu asemel.