Luubi all ⟩ Eesti saadik Kiievis: ukrainlased jaksavad kaua, aga nugade ja kahvlitega ei sõdi

Annely Kolk sõduritega rindepiirkonnas. Foto: Erakogu

Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk ütleb, et on õppinud ukrainlastelt vastupidavust ja elurõõmu, ka pärast unetut ööd pommivarjendis on kiievlased valmis rõõmu tundma naistepäevast ning päikesepaistest.

Kolgi sõnul on ukrainlased valmis sõdim​a veel kaua, kuid vajavad selleks liitlaste toetust: relvi ja lahingumoona.

Kui sagedased on praegu õhuhäired Kiievis?

Igapäevased või pigem igaöised, sest Vene pool ründab öösel.

Kas võib juhtuda, et ka meie intervjuu, mida teeme neljapäeva lõuna paiku, katkeb, sest peate minema varjendisse?

Kui venelased MiGid õhku tõstavad, läheb kogu riik häiresse, sest neilt võib tulla ballistiline rakett, millele reageerimise aeg on väga lühike. Kui selgub, et MiGid teevad õppelende või niisama pommitavad idapoolseid piirkondi, läheb üleriigiline häire maha.

Eile päeval õhuhäiret ei olnud, aga kella 19 ajal oli üleriigiline ja siis öösel. Olin varjendis tund aega, sest öösel lendavad ka droonid. See on siin inimeste kiusamine. Inimesed ärkavad öösel, eriti peredel on keeruline, kes paneb lapsed vanni, või minnakse varjendisse.

Õhuhäired on tõesti igapäevased ja -öised. Rindelinnades on igapäevased.

Kas vannituba on korteris kõige ohutum koht?

Vannituba on tavaliselt keset korterit, seal pole aknaid, lisaks on vannitoal oma seinad.

Kuidas teie diplomaadina varjute?

Meie elame tavalises kortermajas kõrvuti ukrainlastega, meie varjend on tegelikult majaalune garaaž. Vanemates paneelmajades elavatel saatkonna kohapealt palgatud töötajatel ei olegi õieti kuhugi minna, sest keldrid on täis ehitatud. Siis minnakse metroosse või kui seda läheduses pole, istutakse tooliga väliskoridoris. Kui maja saab raketitabamuse, ei päästa miski, aga kui plahvatus on läheduses, siis on tähtis, et inimene ei oleks akende juures, et end kaitsta lööklaine eest.