Valitsus soovib vähendada tööandja poole kaldu olevaid lepinguid

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) tutvustas neljapäevasel istungil valitsusele plaanitavaid töölepingu seaduse muudatusi, millega luuakse töötajale ja tööandjale võimalus sõlmida paindlikke tööaja kokkuleppeid. Muudatuse laiem eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu asemel teisi võlaõiguslikke lepinguid.

Selliste kokkulepetega saaks edaspidi töötada tööajavahemikuga, mis sisaldab kokkulepitud tunde ning lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks võib paindliku tööleppega kokku leppida, et isiku tööaeg on alates poolest kohast kuni täiskoormuseni.

Valitsuse teatel on seadusemuudatuse peaeesmärk pakkuda nii tööandjale kui töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ja aidata tulla paremini toime tingimustes, kus tööandja töömahu- ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötaja töö tegemise võimalus ja valmisolek periooditi erineb.

Laiem eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval teisi võlaõiguslikke lepinguid, näiteks töövõtu või käsunduslepinguid, mis ei anna piisavaid sotsiaalseid tagatisi ega tööalast kaitset. Näiteks ei ole võlaõiguslike lepingute puhul reguleeritud töö- ja puhkeaeg ega miinimumtöötasu.

See tähendab, et inimesele võib maksa miinimumpalgast madalamat töötasu ning jätta ta ilma kasutamata puhkusepäevade hüvitisest või iga-aastasest puhkusest.

Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega on välja võetud põhimõte, et paindlikke kokkuleppeid saab sõlmida üksnes teatud sihtgruppidega (nt õpilased ja tudengid, pensionärid jne). Keldo sõnul tegid sellise ettepaneku eelnõu kooskõlastamise käigus mitmed osapooled, näiteks Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda, Hotellide ja Restoranide Liit ja Tööinspektsioon. «Anname paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaluse kõigile inimestele, mitte kitsalt teatud sihtgruppidele. Sellised kokkulepped on kahepoolsed, mis tähendab, et töötaja ja tööandja saavad omavahel otsustada, kas selline töökorraldus neile sobib ja rääkida läbi täpsemates tingimustes,» selgitas ta.

Paindlikke kokkuleppeid on võimalik sõlmida kõigis sektorites ning töötaja tunnitasu peab enamikul juhtudest olema vähemalt 1,2-kordne alammäär (nt 2025. aastal tunnitasu vähemalt 6,37 eurot). Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.

Valitsus kiitis Keldo ettepaneku heaks ja saadab eelnõu arutamiseks riigikogule, kus sellele saab esitada muudatusettepanekuid ning viimaks pannakse eelnõu suures saalis hääletusele.