Aivar Sõerd: ettevõtete tulumaks poleks riigile loodetud raha toonud

Aivar Sõerd riigikogu hoone juures. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd kirjutab sotsiaalmeedias, et eile tuli info selle kohta, et rahandusministeerium olevat firmade kasumimaksu laekumise prognoosi alla hinnanud ning seega oleks see riigile sisse toonud vähem raha.

Ettevõtete kaheprotsendiline kasumimaks pidi hakkama kehtida 2026. aastal. Eile teatasid valituse juhtliikmed, et see maks jääb ära.

Postimees avaldab Sõerdi Facebooki postituse maksu ärajäämise kohta täismahus:

Valitsusvahetuse tulemusel ära jäetav äriühingute teenitud kasumi 2-protsendise maksumääraga tulumaks on selgelt samm õiges suunas. Kahe erineva ettevõtte tulumaksusüsteemi, jaotatud kasumi maksustamisel põhineva ja teenitud kasumi maksustamisel põhineva süsteemi samaaegne rakendamine oleks tekitanud juurde mittevajalikku halduskoormust ja halvendanud Eesti eeliseid soodsa investeerimiskeskkonnana. Lisaks veel mõju majanduskasvule.

Äriühingute teenitud kasumi maksustamisest prognoosis rahandusministeerium lisatulu 157 miljonit eurot juba järgmisel aastal ja järgnevatel aastatel oleks see pidanud kasvama 174 miljoni euroni aastas.

Eile tuli info selle kohta, et rahandusministeerium olevat laekumise prognoosi alla hinnanud 100 miljoni euroni aastas.

Lisaks on plaan jätta ära ka julgeolekumaksu teine komponent, 2-protsendise tulumaksumääraga eraisikute tulude maksustamine alates esimesest eurost. Tulumaks jääb 24 protsendile, aga ei alga esimesest eurost, vaid rakendatakse maksuvaba miinimumi. Selle maksumus oleks 152 miljonit eurot aastas.

Seega riigieelarve tuludest jääks nende kahe maksumuudatuse tulemusel laekumata 250 miljonit eurot aastas.

Katteallikate osas pole täit selgust. On räägitud, et riigieelarve olukord on selles mõttes parem, et eelmise aasta eelarve puudujääk jäi prognoositust väiksemaks. Siin tuleb aga arvestada sellega, et osa maksutulu laekus aasta lõpus oodatust paremini ajutiselt ja osa riigieelarve investeeringuid kandus edasi tänavusse aastasse. Seega pole veel teada, kui palju aitab eelmise aasta väiksem puudujääk parandada tänavust ja järgmise aasta eelarvet. Pealegi on maailmamajanduses hetkel väga palju määramatust.

Lisaks on Euroopa Komisjon kavandamas kaitseinvesteeringute eelarvereeglite muutmist. Need on aga mõeldud kaitsekulude suurendamiseks, mitte maksumuudatuste katteallikaks.

Arvestatav katteallikas oleks eelarvekulude kärpimine, aga pole teada, kui suur on kavandatavate kärbete rahaline mõju.

Seega tuleks ikkagi kaaluda, kas kavandatavate maksumuudatuste mõju arvesse võttes on reaalne üksikisiku maksuvaba tulu määra suurendada 700 euroni kuus. Maksuküüru saab kaotada ka selliselt, kui jätta maksuvaba tulu määr 654 euro tasemele kuus, nagu see on praegu, või langetada 500 euroni, nagu see oli mõni aasta tagasi.