«Oleme Eestis juba üsna pikalt näinud negatiivset majanduskasvu, ent eelmise aasta lõpus oli näha esimesi märke majanduse järkjärgulisest taastumisest. See tähendab ka, et Balti riikide majanduslik olukord hakkab vaikselt taas ühtlustuma. Viimased kolm aastat on Balti riikide olukord olnud üsna erinev – Leedu majandus on jõuliselt kasvanud, Lätis on olnud stagnatsioon ning Eesti on näidanud negatiivseid kasvunumbreid. Need erinevused ei ole aga pikaajalised ning peagi on Balti riikide majanduste kasvumäärad taas samas suurusjärgus,» sõnab OP Grupi vanemökonomist Joona Widgren.
Praegu aga on Eesti olukord teiste Balti riikidega võrreldes kehvem. Prognoositakse, et inflatsioon ulatub Eestis sel aastal nelja protsendini, mis on kõrgem kui teistes Balti riikides. Lisaks on Eestis probleeme tarbijate usaldusindeksi ja eratarbimisega.
«Tarbijate usaldusindeks on Eestis Baltikumi madalaim ja see on nii olnud juba mitu aastat. Indeksit mõjutavad lisaks negatiivsele majanduskasvule ja nõrgale majandusele madal palgakasv ning uued maksud ja maksutõusud, mis tekitavad inimestes ebakindlust. See omakorda mõjutab eratarbimist. Intressimäärade langus soodustab küll investeeringute kasvu ja toetab majapidamisi, kuid tarbimise taastumine jääb siiski tagasihoidlikuks,» kirjeldab Widgren.
Nagu kogu piirkonnas, oodatakse ka Eestis sel aastal ekspordi taastumist, kuid suurenenud tariifisõdade oht ja ülemaailmne ebakindlus võivad seda takistada. «Globaalne majandus jätkab stabiilset kasvu – kaubandus on taastunud ja jõudnud rekordtasemele, mis annab tugeva ülemaailmse majanduspildi. Vaatamata üldiselt positiivsele kaubanduskeskkonnale, on täiendavate tariifide risk suurenenud murekoht. Sellest veel enam võib majanduse toimimist mõjutada rahvusvaheliselt valitsev ebakindlus, mis hakkab rolli mängima nii ekspordi kui ka investeeringute juures,» märgib Widgren ja lisab, et sarnane ebakindlus oli ka Donald Trumpi esimese ametiaja alguses.
Widgreni sõnul mõjutavad ärevad ajad euroalas asuvaid riike sarnaselt. Samas tõdeb ta, et Balti riikidest eksporditakse USAsse ülejäänud Euroopa Liiduga võrreldes pigem vähe. SKTst moodustab USAsse ekspordi osakaal Leedus umbes 2,4 protsenti ning Eestis ja Lätis umbes 1,4 protsenti. «Eesti ja Läti majandused on olnud rohkem sõltuvad Põhja-Euroopa piirkonnast, samas kui Leedu on oma eksporti rohkem piirkonniti hajutanud. Samuti on Eesti majandust tugevamalt mõjutanud sõja tõttu Venemaale eksportimise lõpetamine,» tõdeb Widgren.