Vastab Vladimir Logatšev, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Ületunnitööd saab üldjuhul teha üksnes poolte kokkuleppel. Kuna ületunnitöö tegemine ei saa olla abstraktselt ette kavandatud, sõlmitakse üldjuhul ületunnitöö tegemise kokkulepe siis, kui ületunnitöö tegemise vajadus tegelikkuses tekib. Hilisemate vaidluste vältimiseks oleks mõistlik ületunnitöö kokkulepe sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Summeeritud tööaja kohaldamisel saaks sellist kokkulepet sõlmida näiteks enne uue arvestusperioodi algust, kui tööandjal on juba kindlalt teada, et sel perioodil oleks tal vaja töötajat täiendavalt tööle rakendada. Pooled saavad selles kokku leppida ka töö tegemise käigus n-ö jooksvalt, näiteks olukorras, kus tekib teise töötaja asendamise vajadus ja töötaja on nõus tegema ületunnitööd.
Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
Ületunnitöö nõudmine on õigustatud erilistel asjaoludel, mida töösuhtes tavapäraselt ei eksisteeri ehk tegemist peab olema eriolukorraga. Lisaks võib ületunnitööd nõuda, kui selle töö tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult.
Samuti saab ületunnitööd nõuda vaid juhul, kui tööandja huvid kaaluvad üles töötaja omad. Tööandja peab kaalukausile seadma ettevõttele tekkida võiva kahju ja töötaja tervise. Juhul kui ületunnitöö tegemine võib halvendada töötaja tervist, ei saa tööandja ületunnitööd nõuda.
Seega selleks, et ületunnitöö tegemist saaks tööandja ühepoolselt nõuda, peab ettevõttes esinema asjaolu, mis on erakorraline, ettenägematu, mida ei saanud ette planeerida ja mis võib tekitada kahju.
Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse tasustatud vaba ajaga. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu.