/nginx/o/2012/04/25/1073910t1hb4c3.jpg)
Vanadele raamatutele kogunenud mustuse uurimine paljastas nende omanike igapäevaharjumused.
Keskaja inimeste räpased raamatud paljastavad omanike harjumusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šotimaa St Andrewsi ülikooli kunstiteadlane Kathryn Rudy uuris tihedusmõõturi abil erinevaid keskaegseid Euroopa palveraamatuid. Analüüs paljastas, millised leheküljed olid kõige räpasemad ehk kõige rohkem loetud, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Ka keskajal mõeldi eelkõige iseendale ning kardeti haigusi sama palju kui tänapäeval. Samuti jäid lugejad tihti magama, raamat süles.
Kõige rohkem kasutasid palvetajaid lehekülgi, millel oli kirjas palve pühale Sebastianile – nooltega surnuks lastud märtrilt loodeti kaitset katku eest. Teiste inimeste eest palumiseks mõeldud lehed olid palju vähem kasutusel kui need palved, mida paluti enda nimel.
Keskööst varahommikuni loetavate palvete puhul olid kulunud vaid esimesed leheküljed. Rudy sõnul viitab see, et suur osa inimestest jäi palvetades peatselt magama.
«Inimeste harjumusi on raske uurida, kuid palveraamatute analüüs näitab minevikus elanute kohta väga palju. Religioon mõjutas tol ajal kogu inimese elu ja palveraamatuid kasutati pidevalt. Neid loeti mitu korda päevas ja kulumisjälgede uurimine näitab selgelt omanike eelistusi ja tõekspidamisi,» selgitas uurija.