Eesti Energia põhjendab, miks elektrihinnad taevasse kerkisid

Elektrihind Foto: IMAGO / Michael Bihlmayer

Veebruari elektriarved on börsielektri tarbijaid ehmatanud, sest tasuda tuleb suuri summasid. Elektrihinnad olid veebruaris jaanuariga võrreldes pea 65 protsenti kõrgemad, tõustes 151,8 euroni megavatt-tunni eest, sealjuures 2024. aasta veebruariga võrreldes oli elektrihind pea kaks korda kõrgem.

Kõrgemate hindade taga oli rohke fossiilkütuste kasutus kogu Baltikumis nii põlevkivi- kui ka gaasijaamade näol, trendilõhkuvalt madal tuuletoodang, külmadest ilmadest tingitud suurenenud tarbimine ning ülekandevõimsuste piirangud, teatas Eesti Energia.

«Veebruaris osutus tuuletoodang prognoositust oluliselt väiksemaks ning taastuvenergia asemel toetus kogu Baltikum süsinikuintensiivsele fossiilkütustel põhinevale toodangule, mis omakorda mõjutas hindasid erakordselt. Võrreldes eelmise aasta veebruariga oli Baltikumi tuuleenergiatoodang ligi 30 protsenti madalam ja seda hoolimata mitmetest regiooni lisandunud tuuleparkidest. Kui 2024. aasta veebruaris toodeti Baltikumis tuulest ligikaudu 418 gigavatt-tundi elektrit, siis tänavu vaid 300 gigavatt-tundi. Samal ajal näeme, et kui tuuleolud on head, toob tuuleenergiatoodang hinnad kogu regioonis ka alla,» selgitas Eesti Energia energiakaubanduse analüütik Karl Joosep Randveer.