Eesti Pank: kiire palgakasvu põhjuseks võib olla tööjõupuudus

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Foto: Eesti Pank

Kiire palgakasv jätkus ja ulatus möödunud aasta neljandas kvartalis 8,3 protsendini. Avaliku sektori palgakasv aeglustub, kuid erasektoris oli see oodatust kiirem. Hoogsa palgakasvu põhjuseks võivad olla ajutised tegurid, kuid see võib viidata ka ohule, et tööd otsivad inimesed ei vasta hästi tööjõudu otsivate ettevõtete vajadustele, kirjutab Eesti panka ökonomist Orsolya Soosaar.

Nõrk majanduskeskkond ja keskmisest suurem vaba tööjõu hulk töötavad tavaliselt väiksema palgasurve suunas, kuid ometi erasektori palgakasv 2024. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis hoogustus. Selline tavatu areng võib viidata probleemile, et vaba tööjõud ei vasta ettevõtete vajadustele, mis tähendab, et sobivate oskustega töötajatele makstakse rohkem palka.

Samuti võivad selle taga olla ajutised asjaolud. Lühikeses plaanis võis palgakasvu mõjutada tulumaksumäära tõus, mistõttu võis osa palga-, preemia- ja puhkusemaksetest, mis muidu oleks välja makstud jaanuaris, nihkuda juba detsembri lõppu. Samuti võis rolli mängida töötundide arvu suurenemine majanduse taastumise taustal. Mõju võis avaldada seegi, et töötajad küsisid eelseisva käibemaksutõusu tõttu suuremat palgatõusu.

Tööpuudus oli möödunud aasta neljandas kvartalis 7,4 protsenti ehk jäi samaks nagu kolmandas kvartalis. Samal ajal on maksu- ja tolliameti andmetel palgasaajate arv endiselt vähenenud. Kui seni on avaliku sektori tegevusalade palgasaajate arv kasvanud, siis praegu see kasv raugeb. Erasektoris väheneb palgasaajate arv edasi, kuid see kahanemine on aeglustunud. Rõõmustavaid sõnumeid saab aga töötlevast tööstusest. See sektor kannatas majanduslanguse ajal tugevasti, möödunud aasta viimastes kuudes aga suurenes selle palgasaajate arv veidi. Ka on töötleva tööstuse tööandjad muutunud optimistlikumaks lähituleviku hõive suhtes.

Kuigi majanduslangus pidurdus juba 2024. aasta alguses ja neljandas kvartalis suurenes SKT aasta arvestuses 1,2 protsenti, pole tööjõunõudlus veel otsustavalt taastumise kursile pööranud. Siiski on hõive määr ajaloolises vaates kõrge, sest majanduslanguse ajal kärbiti töökohti vähem kui eelnevatel kordadel ning tööturule jõuavadki majandusaktiivsuse muutused hilinemisega.