/nginx/o/2022/10/07/14883941t1heeb9.jpg)
/nginx/o/2025/03/06/16698493t1hf4a4.jpg)
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks seaduseelnõu kehtestada suurte börsifirmade juhtkondades sooline tasakaal.
Rahandusminister Jürgen Ligi tõi valitsuse lauale Euroopa Liidu direktiivi, mille järgi peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Valitud eesmärk peab olema ellu viidud 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada finantsinspektsiooni.
Kui börsifirma seab eesmärgi ja püüab leida alaesindatud soost inimesi nõukokku ja juhatusse, kuid neid lõpuks ikkagi ei leia, siis teda ei trahvita. Kui aga ettevõte üldse ei pinguta ega sea soolise tasakaalu eesmärki, võib inspektsioon ettevõtet trahvida.
Kui eesmärk jääb täitmata, peab ettevõte paika panema selged kriteeriumid, mille alusel juhatuse ja nõukogu liikmed valitakse. Samuti tuleb võrdselt kvalifitseeritud kandidaatide korral eelistada alaesindatud soost kandidaati.
Euroopa Liidu direktiiv pole kohustuslik seadus, vaid on suunis, mille iga liikmesriik peab enda seadustega kohandama.
Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad suured börsifirmad, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot.
Eestis kohaldub see 12 ettevõttele.
Kuna Eesti pole direktiivi tähtajaks seadusse sisse viinud, siis Euroopa Komisjon on algatanud 31. jaanuaril selle kohta rikkumismenetluse. Eesti peab oma ametliku vastuse komisjonile andma 30. märtsiks.
Valitsus saadab eelnõu arutamiseks riigikogule, kus sellele saab esitada muudatusettepanekuid ning viimaks pannakse eelnõu suures saalis hääletusele.