Kui vaadata aga pilti kapitaliturgudel, siis on olukord hoopis vastupidine. Euroopa aktsiaturg on aastat alustanud eriti hea tempoga, kerkides esimese kahe kuuga pea 10%. Samal seisukohal on ka võlakirjad, kui Saksamaa kahe aastase tootlus on Trumpi valituks osutumise ajast enam kui 0,2 protsendipunkti langenud ning 10 aastase tootlus on püsinud muutumata. Väidet kinnitavad ka euroala high-yield ettevõtete võlakirjad, mille riskipreemia riskipreemia on viimase nelja kuuga 0,15 protsendipunkti langenud.
Kulla hind kapitaliturgudega ei nõustu
Teadupärast reageerib kulla hind positiivselt ebakindlates olukordades. Seda nägime me Ukraina sõja alguses ja oleme näinud ka viimase aasta jooksul, kus uue USA presidendi valimine muutis turud ärevaks ning Trumpi valituks osutumine lisas ärevust veelgi. Seega on loogiline, et kulla hind on Trumpi võidust alates kerkinud pea 7% ning viimase aasta jooksul enam kui 40%.
Eriarvamused tulenevad majanduse olukorrast
Ajalooliselt on kapitaliturud olnud üsnagi head poliitilise ebakindluse ennustajad või põhjustajad. Näiteks kui koroona ajal kasvas rämpsvõlakirjade riskipreemia kolmekordseks, kaotasid Euroopa aktsiaturud enam kui 30% oma väärtusest, siis kahekordistus ka poliitilise ebakindluse näitaja. Küll aga olid siis ka reaalsed probleemid majanduses, erinevalt praegusest olukorrast. Jah, inflatsiooni arvesse võttes on Saksamaa majandus languses olnud viimased kaks aastat 0,3 ja 0,2%, kuid koroona aegse 4,1%se kukkumiseni on veel tükk maad minna.