SKT ⟩ Majandus pöördus lõpuks ometi tõusule

Kinnisvaraalane tegevus mõjutas majandust positiivselt. Foto: Sille Annuk / Tartu PM / Scanpix Baltics

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2 protsenti.

Eesti SKP vähenes 2024. aastal kokku 0,3 protsenti. Jooksevhindades moodustas SKT möödunud aasta viimases kvartalis 10,6 miljardit eurot ja 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. «Viimati kasvas SKT 2022. aasta esimeses kvartalis,» tõi Müürsepp välja.

Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. «Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21 protsenti. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7 protsenti. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5 protsenti. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8 protsenti,» lisas Müürsepp.

Negatiivse mõjuga paistis välja ehitussektor, mille lisandväärtus vähenes 12,9 protsenti. Sellele järgnesid veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused.

Maksulaekumise mõju SKT-le muutus positiivseks juba 2023. aasta neljandas kvartalis, lisandväärtus aga kasvas lõppenud kvartalis esimest korda pärast 2022. aasta kolmandat kvartalit. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud.

Oluline muutus toimus eelkõige ettevõtlussektori lisandväärtuses, kus varasem vähenemine lõppes ja lisandväärtus jäi püsima 2023. aasta neljanda kvartali tasemele. Valitsemis- ja mittetulundussektorite lisandväärtused jätkasid kasvu, suurenedes vastavalt 2,1 ja 3,1 protsenti. Maksulaekumise kasvu vedasid käibemaks ja kütuseaktsiis.

Positiivne pööre toimus ka eratarbimises, mis suurenes SKTga samas tempos – 1,2 protsenti. Kasvu näitas suurem osa kulugruppe. Enim kasvasid kulutused kindlustus- ja finantsteenustele, transpordile, infole ja sidele. Märgatavalt vähenesid kulutused rõivastele ja jalatsitele. Vähest kahanemist näitasid kulutused toidule, eluasemele ning muudele kaupadele ja teenustele.

Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused hakkasid aga kahanema, vähenedes 1,1 protsenti. Mittetulundussektori lõpptarbimine jätkas kasvu, suurenedes 3,1 protsenti.

Sarnaselt kolmanda kvartaliga jätkus neljandas kvartalis investeeringute vähenemine, seda 10,3 protsendi ulatuses. Eelkõige mõjutasid seda valitsemissektor ja kodumajapidamised, vastavalt -19,3 protsendiga ja -18,1 protsendiga. Valitsemissektoris olid suurema mõjuga investeeringute kahanemine muudesse hoonetesse ja rajatistesse, kus langus oli 24,4 protsenti, ning masinatesse ja seadmetesse -26,3 protsendiga. Kodumajapidamistes vähenesid oluliselt investeeringud eluruumidesse, kus langus oli 19,2 protsenti, investeeringud transpordivahenditesse aga kasvasid 71,9 protsenti.

Majanduse paremat käekäiku peegeldas ka väliskaubandus, sest neljandas kvartalis oli taas näha kasvu. Kaupade ja teenuste eksport kokku suurenes 3,2 protsenti ja import 3,5 protsenti. Kaupade väljavedu suurenes 4,9 protsenti, seda eelkõige puidutoodete ja metallitoodete ekspordi tõttu. Metallitoodete ja sõidukite sisseveo toel kasvas kaupade import 6,7 protsenti. Teenuste väliskaubandus jäi neljandas kvartalis veidi tagasihoidlikumaks. Teenuste eksport kasvas vaid 0,5 protsenti ja import vähenes 3,2 protsenti. Positiivse poole pealt paistsid silma reisijatevedu õhutranspordis, arvutiteenused ja muud äriteenused. Pidurdavat mõju avaldasid ehitusteenused ja kaubaveoteenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7 protsenti ja võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 1,1 protsenti.

Eelmise aasta läbivaks jooneks oli majanduse paranemine kvartalist kvartalisse. Enim paranesid ettevõtluse lisandväärtus ja väliskaubandus. Aasta kokkuvõttes näitasid mõlemad küll kahanemist 1,1 protsenti, aga aasta alguse kukkumised jõudsid aasta lõpuks muutuda juba kasvudeks. Trend oli läbivalt paremuse poole.

Tegevusaladest olid 2024. aastal suurema positiivse panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majandust pidurdasid enim suuremad tegevusalad, nagu näiteks ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus.