Eestile hautakse uut võimsat lisamaksu

Sularaha. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Euroopa Liit nõuab Eestilt, et võetaks vastu direktiiv, millega hakataks maksustama transpordikütuseid ja toasooja. Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juht Laura Remmelgas ütleb, et põhjus, miks seda tehtud pole, peitub selles, et puudub mõistusepärane viis, kuidas seda teha, ning ta avaldas lootust, et see Euroopa Liidus siiski üle vaadatakse.

Euroopa Liit nõuab, et kõik riigid hakkaksid oma tarbijaid uue maksuga koormama. Asi puudutab Euroopa Liidus nn ETS 2 direktiivi (Eestis jookseb see atmosfääriõhu kaitse seaduse all), millega laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi ehitistele ja transpordile. Maakeeles: kui varem tuli CO2 kvoodi eest maksta 43 ettevõttel – Ida-Viru põlevkivielektrijaamadel ja suurtööstusel, siis nüüd saavad selle lisamaksuga nuheldud kõik, kes seni veel ETS 1 alt välja jäänud: väiksem kaugküttepakkuja, kes kasutab gaasi, kivisütt, (põlevkivi on ETS1 all juba) või muud fossiilset kütust. Uue maksu alla pannakse ka transpordikütused, mis tähendab automaatset hinnatõusu tanklates. Puit on selle kauplemissüsteemi alt välja arvatud. Kogu selle plaani maksab kinni lõpptarbija.

Kell 10:04: Kui läinud nädalal Reformierakond uue maksu küsimuses seisukohta ei võtnud (vt all), siis peale loo ilmumist kirjutas peaminister Kristen Michal oma X-i kontol järgmist:«Toetan Donald Tuski soovitust see ELis edasi lükata. Olen seda ka varem avalikult öelnud. Palusin juba ka ette valmistada sellekohase seisukoha. Seda maksu ei hauta Eestis, erinevalt sellest võimsast pealkirjast.» Seda memo kliimaministeeriumis nähtavasti ei saadud, sest, seal käis veel läinud nädalal seaduse ettevalmistamine edasi. Postimees esitas Michalile küsimuse, et miks seda maksu vaid «edasi lükata» - miks ei tööta poliitikud selle nimel, et see algatus üldse tühistada. Kui Michal vastab, siis vahendame. Kolmapäev, 5. märts: eile, 4.märtsil laekus vastus selline vastus valitsuse meedianõunikult Jevgenia Värält:«Eesti üksi ei saa ETS2 rakendumist edasi lükata, tühistada ega muuta, liikmesriikide vahel tuleb leida ühisosa. Uue kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kasutusele võtmine transpordi ja hoonete sektoris ning süsteemi panus kliimaeesmärgi täitmisesse vajavad uuesti põhjalikku hindamist. Samuti on direktiivi rakendamine osutunud keerulisemaks kui alguses arvatud ja Eesti ei taha bürokraatiat ning halduskoormust kellelegi juurde tekitada. Kliimaministeerium on ette valmistanud ettepaneku vabariigi valitsuse seisukoha muutmiseks, et toetada direktiivi rakendamise edasilükkamist ja mehhanismide ülevaatamist, mida on kavas lähiajal arutada majanduskabineti nõupidamisel.»