Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Välistööjõud: Eesti tööstuse kasvupotentsiaal

Copy
Denis Tolkunov, Hansavesti tegevjuht.
Denis Tolkunov, Hansavesti tegevjuht. Foto: Jake Ferra

Tööstusettevõtete suurim mure on jätkuvalt kvalifitseeritud tööjõupuudus, mis õõnestab konkurentsivõimet ja pärsib valdkonna kasvu tervikuna. Värbamis- ja personaliettevõtte Hansavest tegevjuhi Denis Tolkunovi arvates tooks leevendust välistööjõu kaasamine.

Kõige keerulisemas seisus on praegu metallitööstus, kus on suur nõudlus keevitajate ja CNC-pingi operaatorite järele, ent Tolkunovi sõnul on kvalifitseeritud spetsialistide puudus tõsine probleem teisteski valdkondades. Ta peab positiivseks seda, et ettevõtted liiguvad üha enam robotiseerimise ja automatiseerimise suunas, mis aitab efektiivsust suurendada ja tööjõupuuduse mõju leevendada, ent vajadus oskustööliste järele siiski ära ei kao: «Hoopis vastupidi – automatiseerimine tekitab vajaduse uutmoodi oskustega spetsialistide järele, kes suudavad innovatiivseid masinaid seadistada, hooldada ja juhtida.»

Lahenduseks peab ta välistööjõu kaasamist, mis võimaldaks ettevõttel kasvada ja areneda, keskenduda uute klientide otsimisele ning reageerida paindlikult tööjõuvajadustele: «Tootmise suurenemisel saab töötajate hulka kiiresti ja mugavalt suurendada ning vaiksematel perioodidel vastavalt vajadusele vähendada.»

Ei tasu tunda hirmu, vaid näha võimalusi

Hansavest on tööstus- ja tootmisettevõtetele välismaist oskustööjõudu vahendanud juba 20 aastat. Siinsetes tööstusettevõtetes on aidatud rakendust leida mitmetel kvalifitseeritud spetsialistidel nii Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist kui ka Ukrainast. Viimastel aastatel on pilgud suunatud Aasia tööjõuturule.

Paratamatult on välistööjõu värbamisega seotud erinevad hirmud. Näiteks kardetakse Tolkunovi sõnul seda, et võõrriigist tulnud töötaja pole piisavalt kvalifitseeritud ega saa tööga hakkama, samuti peljatakse, et teistsugusest kultuuriruumist inimesed ei kohane või et keelebarjääri tõttu on raske suhelda.

Tegevjuhi arvates on hirmud igati mõistetavad, aga tegelikult põhjendamatud, sest kõik töötajad läbivad põhjalikud erialased testid ning tehakse personaalne intervjuu, kus selgitatakse välja pädevus ja sobivus konkreetse ettevõtte vajadustega. Kui peakski juhtuma, et töötaja ei tule tööga toime, siis vahetatakse ta esimesel võimalusel välja, ehkki selliseid olukordi on ette tulnud väga vähe.

Samuti usub Tolkunov, et ka keelebarjäär pole teema, mille pärast välistöötaja värbamisest loobuda. Enamik Hansavesti vahendatud töötajatest valdavad inglise ja/või vene keelt ning suhtlusbarjäär on pigem ennatlik hirm: «Pea igas ettevõttes leidub keegi, kes neid keeli räägib, ning tegelikkuses kujuneb välistöötaja kaasamine enamasti positiivseks keelepraktikaks ka oma ettevõtte töötajatele.»

Tööstusettevõtete rätsepalahendus

Aga kuidas jõuavad õiged inimesed õigetele kohtadele? Hansavest käib pidevalt ettevõtetega kohtumas ja uurimas, milliste oskustega töötajaid on parasjagu puudu. «Meie teenus on rätsepalahendus – ettevõte ütleb, millist spetsialisti neil on vaja, ning meie leiame ja koolitame neile sobiva töötaja,» selgitab Tolkunov.

Potentsiaalseid töötajaid otsib Hansavest erinevate digikanalite ja sotsiaalmeediakampaaniate kaudu ning värbamise esimeses etapis selgitatakse välja töötaja taust ja töökogemus. Seejärel reisib töötaja Eestisse, kus tema oskuste taset testitakse Hansavesti koolituskeskuses, ning lähtuvalt tööandja vajadustest läbib ta nõutud koolitused ja omandab vajalikud sertifikaadid. Enamasti kulub sooviavaldusest kuni tööle asumiseni paar nädalat kuni kuu.

Täpselt samamoodi nagu on Hansavesti teenus terviklik ettevõtete jaoks, on see väga läbimõeldult korraldatud ka töötajatele. Näiteks aitab Hansavest nii elamisloa kui ka tööviisa taotlemisel, korraldab Eestisse reisi ja kohapealse majutuse ning pakub igakülgset nõustamist, et töötaja uue keskkonnaga kiiresti harjuks. Küsimusele, kas välistöötajad on meie töökultuuriga rahul ja mille üle nad peamiselt kurdavad, vastab Tolkunov, et pigem ollakse üllatunud, kui hästi meil siin kõik toimib: «Kiidetakse, kui puhtad ja kaasaegsed on meie tootmisettevõtted ning kui hästi on töö korraldatud.»

Lõpetuseks tõdeb Tolkunov, et Hansavesti läbimõeldud teenus aitab tööjõupuudust leevendada, tuues Eestisse kvalifitseeritud välistöötajad, kelle oskusi testitakse ja vajadusel täiendatakse. Ta mõistab, et välistööjõu palkamisega kaasnevad erinevad hirmud, ent Hansavest tagab põhjaliku valikuprotsessi ning toetab töötajaid nii kogu värbamisprotsessi kui ka ettevõttes töötamise aja.

Copy
Tagasi üles