Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Ehituskonsultant Amhold aitas tühjale krundile rajada Trumpfi fiiberlasertehnoloogiaga tootmisüksuse

Copy
Iru küla Küünimäe maaüksuse asendiplaan, AS-i Lindab hoonestus pärast 1.–6. rakenduskompleksi valmimist.
Iru küla Küünimäe maaüksuse asendiplaan, AS-i Lindab hoonestus pärast 1.–6. rakenduskompleksi valmimist. Foto: Väljavõte maa-ameti kaardirakendusest.

Inseneri- ja arhitektuuribüroo AS-i Amhold ja Euroopa juhtiva ventilatsiooniettevõtte AS-i Lindab pikaajalise koostöö tulemusena valmis hiljuti Jõelähtme valda Iru külla tühjale jäätmaale Trumpfi fiiberlasertehnoloogia võimekusega tootmiskompleks.

2024. aasta detsembri alguses valmis AS-is Amhold tootmis-komplekteerimiskompleksi järgmine ehk 8. ehitusjärgu projekt, milleks on Trumpfi fiiberlasertehnoloogial põhinev kõrgtehnoloogiline tootmisüksus koos infrasüsteemide ja AI toega. Amhold tegi ehitusprojekti ja ehitustööde projektijuhtimise teenustöö.

«Praegu toimub fiiberlaseri, infrasüsteemiseadmete ning AI toe häälestamine ja ettevalmistamine täisvõimsusel masstootmiseks,» ütleb ehitusala projektijuhtimist, projekteerimist, konsultanditeenust ning ehitustööde omanikupoolset järelevalvet pakkuva AS-i Amhold juht Arvu Mägi. «Fiiberlasertehnoloogia kasutamine tööstuses on suhteliselt uudne, aga väga perspektiivne, asendades üha enam CO2-laserit. Fiibertehnoloogial on rohkem kasutusvõimalusi, seadmetel on väiksem energiakulu ning palju parem täpsus ja kvaliteet. Lasertehnoloogia kasutamise suurenemine tööstuses on abiks ka riigi tsiviilkaitse ja militaarvaldkonna arengule.»

Optimistlik algus ja väljakutsed aastal 2000

Ettevõtete koostöö ulatub aastasse 2000, mil alustati Iru külas Küünimäe maaüksuse tühjal jäätmaal keskkonnamõju hinnangu ja detailplaneeringu koostamisega.

«Kui me Jõelähtme valla Saha-Loo tee 4 / Ämma tee 82 krundile 2002. aastal detailplaneeringut koostama hakkasime, ei võinud esmapilgul tasase jäätmaa kohta oletadagi, et seda läbib Moskva-Berliini sidekaabel ja maa alla kavatsetakse ehitada Tallinna-Helsingi raudteetunnel, rääkimata 110 kV kõrgepingeliini kaitsetsoonist, perspektiivsest 330 KV trassist ja Pirita jõeoru maastikukaitseala ulatusest krundini,» toob Mägi näiteid tekkinud väljakutsetest.

Lisaks tuli seoses krundi väljaehitamisega osaleda Saha, Loo ja Iru küla veevarustuse arendusprojektis ning ehitada Kambrium-Vendi puurkaev. «Meie klient pidi loovutama osa oma Küünimäe krundist kergliiklustee ja kohaliku kogukonna tehnotrasside ehitamiseks, samuti tuli võimaldada servituudid Ämma tee poolsele krundialale,» loetleb Mägi.

AS-i Lindab 1. ja 2. ehitusjärgu tootmishooned (pildi alumisel osal sini-hall-valged hooned), Iru SEJ (vasakul), Maardu linna Vana-Narva mnt tööstuspiirkond (üleval keskel) ning Peterburi tee ja Saha-Loo tee koos Rail Balticu trassi rekonstrueerimisele tuleva transpordisõlmega.
AS-i Lindab 1. ja 2. ehitusjärgu tootmishooned (pildi alumisel osal sini-hall-valged hooned), Iru SEJ (vasakul), Maardu linna Vana-Narva mnt tööstuspiirkond (üleval keskel) ning Peterburi tee ja Saha-Loo tee koos Rail Balticu trassi rekonstrueerimisele tuleva transpordisõlmega. Foto: Margus Vilisoo

Seega tänavu täitub AS-il Amhold tööstuskinnisvara omava kliendiga juba 25 aastat koostööd ehitusala konsultandina ehk projektijuhina inseneri-arhitektiteenuste teostamisel ning korraldamisel.

Projektijuhtimise teenustööd sisaldasid

- keskkonnamõjude hindamise korraldamist;

- insener-tehnilisi uurimis- ja mõõdistustöid;

- arhitekti ja insenertehniliste projekteerimis- ning korraldustööde tegemist;

- ehitustööde hankedokumentatsiooni koostamist ja ehitaja valiku hankemenetluse läbiviimist;

- tellijapoolset ehitustööde juhtimist ja korraldust;

- ehitustööde järelevalvet ja dokumentatsiooni vormistust ning haldust.

Vaade 1. ehitusjärjekorra büroo-, lao- ja tootmishoonele, mis valmis 2001.–2002. aastal.
Vaade 1. ehitusjärjekorra büroo-, lao- ja tootmishoonele, mis valmis 2001.–2002. aastal. Foto: AS Amhold
Vaade 1. ehitusjärjekorra laole.
Vaade 1. ehitusjärjekorra laole. Foto: AS Amhold

Suurem muutus ehk arenguhüpe 2011. aastal

2011. aastal toodi Eestisse üle Lindabi tootmine Peterburi tehasest, mida seni juhitigi just Eesti üksusest.

Komplekteerimis-tootmiskompleksi perspektiivi kavandamiseks kasutati keskuskohtade teooria põhimõtteid. Hoonete ja rajatiste edasise arengu kavandamisel kasutati muuhulgas potentsiaalsete töötajate tegevusruumi, tootmise ja tarneahelate paiknemise ning omahinna optimeerimise analüüsi.

Tootmise laiendamine aastatel 2018–2020

2018. aastal ilmnes olemasoleva detailplaneeringu mahu piiratus, ümbritseva taristu oluline muutus ning vajalik oli korraldada selle muudatus (muuhulgas DP tühistamine ja uue DP algatamine, oli vaja seda menetleda), arvestades tootmise veelgi laiendamise ja muutunud ümbruskonna vajadusi. Nii leidsid aastatel 2018–2020 aset uue detailplaneeringu ja ehitusprojektide koostamine ning tootmishoonete rekonstrueerimine ja laiendamine ehk 4., 5. ja 6. ehitusjärjekord.

2023. aastal aga jõuti järeldusele, et 2000. aastal kavandatud kliimasüsteemi on vaja põhjalikult kaasajastada. Seepärast algasid 2024. aasta alguses komplekteerimis- ja tootmiskompleksi bürookorpuse kliimasüsteemide rekonstrueerimistööd, mille käigus rekonstrueeriti ventilatsiooni-, jahutus-, kütte- ja automaatikasüsteemid kaasaja säästliku energiatarbe ja parima töökeskkonna uutele nõuetele vastavaks.

Kinnisvara arendamisel professionaalse ehituskonsultandi ehk projektijuhtimise ettevõtte abil on mitmeid eeliseid. Võrreldes tööstuskinnisvara omava ettevõtte enda töötajatega on projektijuhtimise eksperdil

  1. pikem ja mitmekülgsem kogemus ning nõutav erialane pädevus;
  2. büroo- ja üldkulude (mh IT tarkvara ja erialane oskusteave või kirjandus) omahind töötunni ühikule väiksem seoses suurema erialase töö mahu või hulgaga;
  3. väiksemad riskitegurid ning vähem riske seoses spetsialiseerumisega ehitusalale;
  4. tagatised ja kindlustus hajutatud suuremale objektide arvule ja töömahule.
AS Amhold
Telefon: +372 502 8651
E-post: amhold@amhold.eu
Copy
Tagasi üles