/nginx/o/2012/04/25/1073396t1h22f2.jpg)
Google'i juhtide Larry Page’i ja Eric Schmidti toetuse pälvinud uus firma kavatseb robotite abiga asteroididel väärismetalle, näiteks plaatina kaevandada ja Maale tuua.
Google'i juhid toetavad kaevandamist asteroididel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planetary Resourcesi esmane eesmärk on otsida mineraali- ja veerikkaid asteroide. Esimesed raketid miniatuursete kosmoselaevadega läkitatakse ilmaruumi uurima kahe aasta jooksul, ütles Financial Timesile firma kaasasutaja Peter Diamandis.
«Kui vaadata uurimisretkede ajalugu, siis oli sageli motivatsiooniks just soov leida maavarasid,» ütles ta.
Firma, mida nõustab filmirežissöör ja süvamereuurija James Cameron, asutasid kahepeale Diamandis ja Eric Anderson. Andersoni ettevõte Space Adventures on juba toimetanud soovijaid 50 miljoni dollari eest nädalaks ajaks Rahvusvahelisse Kosmosejaama.
«Tegelikult me tahame aidata avada inimkonnale ust maailmaruumi,» ütles Anderson. «Kui me tahame uurida kosmost mõtestatud moel, siis tuleb kasutada ka sealseid ressursse.»
Planetary Resources ühineb terve uue ettevõtete põlvkonnaga, mis kosmosest ärikasumit tuua loodavad.
PayPali juhi Elon Muski asutatud SpaceX on arendanud välja stardiraketid kommerts-satelliitide orbiidile läkitamiseks ning on sõlminud lepinguid NASAga. Söör Richard Bransoni Virgin Galactic valmistub samuti turiste tasu eest kosmosereisidele viima.
Google toetab ka 30 miljoni dollari suurust autasu Google Lunar X Prize, mis on välja pandud esimesele eraettevõttele, mis suudab paigutada roboti Kuu pinnale.
Lisaks Page’ile ja Schmidtile toetavad Planetary Resourcesi plaane veel mitmed miljardärid. Näiteks on firmasse investeerinud endise USA presidendikandidaadi poeg Ross Perot juunior ja Google’i juhatuse asutajaliige Ram Shriram.
«Maa lähistel on 1500 asteroidi, kuhu on kergem jõuda, kui Kuu pinnale,» ütles Anderson. «Kui vaadata peamisi väärismetalle, siis mõned neist on 30-40 aasta pärast otsas... 50 meetrise läbimõõduga asteroid võib sisaldada 50 miljardi dollari väärtuses plaatina, kui võtta aluseks tänased turuhinnad.»
Asteroididel kaevandamine võib USA jaoks muutuda eluliselt oluliseks, arvestades konkurentsipiiranguid Hiinaga, lisas Diamandis. «Paljusid mikroelektroonikaks vajalikke metalle leidub üksnes Hiinas,» ütles ta. «Kui see kraan kinni keeratakse, mida me siis teeme?»
Nii Diamandis kui Anderson keeldusid kommenteerimast, millal esimesed väärismetalli lastid Maale võivad saabuda.
Kuid Anderson ütles, et esimene «orbitaalne kütusedepoo» peaks olema töövalmis aastaks 2020, eesmärgiga varustada kosmost uurivaid liikumisvahendeid kütuse või maagaasiga.