Elektri keskmine hind on aastaga kahekordistunud

Elektriliinid. Foto: Elmo Riig / Sakala / Postimees

Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes tänavu veebruaris keskmiseks hinnaks 151,85 eurot megavatt-tunnist, mis on 101,1 protsenti ehk enam kui kaks korda kallim kui 2024. aasta veebruaris, mil kuu keskmine hind oli 75,52 eurot megavatt-tunnist.

Jaanuari keskmiseks hinnaks oli 92,02 eurot megavatt-tunnist, millega võrreldes kasvas elektri börsihind 65 protsendi võrra.

Lätis oli elektri börsihind veebruaris Eestist õige pisut kallim, makstes keskmiselt 152,47 eurot. Leedus oli elekter veidi odavam – 151,76 eurot. Soome keskmine hind oli Eesti omast aga üle kolme korra soodsam – 47,29 eurot megavatt-tunnist.

Kogu Nord Pool süsteemi keskmine hind oli lõppeval kuul 59,96 eurot megavatt-tunnist.

Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes jaanuari keskmiseks hinnaks 91,14 eurot megavatt-tunnist, 27,9 protsenti vähem kui 2024. aasta jaanuaris, mil kuu keskmine hind oli 126,48 eurot megavatt-tunnist. Detsembriga võrreldes kerkis elektri börsihind 8,1 protsendi võrra.

Kliimaministeerium: tasub vaadata pikemat trendi

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets:

Kui vaadata kogu alanud aastat, siis jaanuaris ja veebruaris kokku arvestatuna oli hind 18% kõrgem kui eelmise aasta samadel kuudel kokku. Ainult veebruarikuude võrdluses oli hind tõepoolest kaks korda kallim.

Veebruarikuu hindade erinevust ei saa aga seostada Estlink2 ühendusega, kuna see oli rivist väljas nii eelmisel kui ka käesoleva aasta veebruaris.

Hinnatõusu taga on küll kehvemad tuuleolud ja seeläbi oluliselt väiksem tuuleenergia maht turul. Eesti vaatest on sel veebruaril olnud tuult 19% ehk 14,6 GWh vähem kui 2024. aasta veebruaris.

Lisaks on kallinenud maagaasi hind, mis avaldab Eesti elektrihinnale mõju Läti ja Leedu gaasielektrijaamade kaudu. Gaasihind on kasvanud lausa 60%, olles eelmise aasta veebruaris keskmiselt 30 eurot/MWh ümber ja sellel veebruaril 48 eurot/MWh, vahepeal veebruari jooksul olles tõusnud ka 58 eurot/MWh tasemele. Kasvanud on oluliselt ka CO2 hind, mis tähendab, et ka põlevkivijaamade tootmine tuleb turule kallima hinnaga kui eelmisel aastal.

Siiski on Eesti tarbijate elektri lõpphind võrreldes teiste Euroopa riikidega alla Euroopa Liidu keskmise. Hetkel ei ole veel saadaval 2024. aasta andmeid tervikuna, ent Euroopa Komisjoni Eurostati 2024. aasta esimese poolaasta andmetel oli Eesti nii kodu- kui äritarbijate elektri lõpphind Euroopa keskmisest madalam.

Meie hinnast madalam on äritarbijate hind vaid seitsmes Euroopa riigis. Ka meie naabrid Läti ja Leedu on 19 riigi seas, kelle äritarbijate elektrihind on kõrgem kui Eestis. Euroopa kõige madalama äritarbijate elektrihinnaga riigid Soome ja Rootsi, kuid erinevus Eesti ja nende vahel jääb pigem alla 30%.

Kodutarbijate vaatest on Eesti elektrihind samuti alla Euroopa Liidu keskmise. Lisaks on Soomes ja Rootsis kodutarbijate lõpphind kallim kui Eestis.