Õiguskantsler: automaks rikub põhiseadust

Ülle Madise Foto: Martin Pedaja / Postimees / Scanpix

Õiguskantsler Ülle Madise teatas sotsiaalmeedias, et automaks on tema hinnangul põhiseadusega vastuolus ja ta esitas riigikogule ettepaneku muudatuseks. Madisele teeb muret, et auto hävimise korral peavad inimesed ikkagi maksu maksma.

Postimees avaldab postituse Madise Facebooki kontolt:

Automaks koosneb kahest osast: registreerimistasust ja aastamaksust. Kui auto registreeritakse kalendriaasta kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui sõiduk hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et maksustatavat vara enam pole. Kui inimene jaksab osta uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest, mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu.

Registreerimistasu saab tagasi juhul, kui mootorsõiduk viiakse välismaale. Mõlemal juhul oleks praktikas võimalik hävinud vara maksustamist vältida: samalaadsed arvutused tehakse aasta keskel registreeritud mootorsõiduki maksustamisel ja mootorsõiduki välismaale viimisel. Leian, et seesugune olukord rikub põhiseadust (PS § 32, § 11, § 12, § 14).

Milline on õiglane ja ühiskonna liikmetele jõukohane maksusüsteem, otsustab riigikogu. Üldkehtivat reeglit maksusüsteemi õigluse või Eesti arengu seisukohalt kasulikkuse hindamiseks ei ole. Seesugused hinnangud sõltuvad maailmavaatest ja huvidest. Seepärast on maksude vaidlustamine põhiseaduslikkuse järelevalve korras piiratud. Ka riigikohus on kinnitanud, et riigikogul on maksusüsteemi kujundamisel avar otsustusruum. See otsustusruum ei ole siiski piirideta: omandiõigust, kodule erilise tähenduse omistamist, lasterikaste perede väärtustamist, puuetega inimeste toetamist ja teisi põhiseaduse sätteid tuleb arvestada. Põhiõiguste ja kaitstavate väärtustega arvestamist saab põhiseaduslikkuse järelevalve korras kontrollida. Harilik riigielu käik. Mida otsustaks riigikohus, ette ei tea. Ettepanek on siin.

Kui maksu peab tasuma vaatamata vara hävimisele või vargusele, tekib küsimus, kas omandipõhiõiguse piirang on proportsionaalne, seisab Madise riigikogule saadetud kirjas. 

Madise märgib, et iseenesest põhiseaduspärane eesmärk koguda riigieelarvesse raha ei õigusta ükskõik kelle ja mille ning ükskõik kuidas ja millise määraga maksustamist. Fiskaalse eesmärgiga ei ole tema sõnul võimalik põhjendada, miks maksavad maksu ja registreerimistasu ühtmoodi nii need, kellel on sõiduk olemas ja kes saavad seda liikluses kasutada, kui ka need, kelle sõiduk on varastatud või hävinud, lammutatud ning liiklusregistrist kustutatud. «Ühetaolise maksustamise põhimõtte eiramist ei saa õigustada pelgalt sellega, et riik peab maksud kätte saama. Vastasel juhul võiks tulu saamise eesmärgiga õigustada igasugust meelevaldset maksustamist,݁ tõdeb Madise.

Hävinud ja varastatud vara varamaksuga maksustamist ei saa madise sõnul ilmselgelt põhjendada ka keskkonnahoiu eesmärkidega.

Madise tõdeb, et riigikogul on võimalik luua õiguslik alus mootorsõidukimaksu proportsionaalseks arvestamiseks vastavalt liiklusregistris registreeritud päevade arvule ka juhul, kui mootorsõiduki ajutise kustutamise kanne või liiklusregistrist kustutamise kanne (nt hävimise, lammutamise tagajärjel) tehakse maksustamisperioodi jooksul. Kui riigikogu ei pea päevapõhist maksuarvestust mingil põhjusel võimalikuks, võib kaaluda näiteks kvartalipõhist maksuarvestust.

Registreerimistasuga seotud probleemide lahendamiseks tuleb Madise sõnul luua alus, mis võimaldaks mootorsõiduki hävimise või varguse korral sõiduki registreerimistasu tagastada.

Madise palub riigikogul kaaluda ka erandite kehtestamist, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed ei peaks neile hädavajalikust autost loobuma. «Võimalik, et konkreetsete asjaolude põhjal algatab halduskohus põhiseaduslikkuse järelevalve. Kui riigikohus konkreetsetest asjaoludest lähtudes leiab, et erandite puudumine on põhiseadusvastane, tunnistatakse erandite puudumine põhiseadusvastaseks kõikide maksumaksjate suhtes ja Riigikogul tuleb seejärel need erandid sätestada,» kirjutab Madise.