Telereklaam kui lutsukivi

Reklaamiagentuuri Brilliant loovjuht Madis Ots leiab, et telereklaamiga, millel on kõik nurgad maha lihvitud ja mille kohta pole kellelgi midagi halba öelda, pole Kuldmuna konkursil head kohta ilmselt mõtet loota. Foto: Erakogu

Tänavusele Kuldmuna reklaamikonkursile on esitatud enam kui 600 tööd, millest 125 kandideerib telemunale. Televisiooni peetakse nii Eesti kui suure maailma reklaamifestivalidel üheks kõige ihaldusväärsemaks kategooriaks.

«Muude meediumitega võrreldes paistab tele kõige enam silma. Võid ju uhke välireklaami või veebilahenduse teha, aga ta ei avalda sellist muljet kui suur liikuv pilt,» ütles Kuldmuna tele- ja raadioreklaamide žürii esimees Madis Ots, agentuuri Brilliant loovjuht.

Tema sõnul võiksid reklaamide esitajad vähemalt telekategoorias üles näidata suuremat kriitikameelt. Mõne tehnilise võtte esmakordselt Eestis kasutamine või see, et reklaam on nähtud vaeva või kliendi tähtsuse tõttu südamelähedane, ei tähenda automaatselt, et žürii peaks vajalikuks tööd munaga hinnata.

Ideede poole pealt läheb asi viimastel aastatel lahjemaks. «Ma ei tea, kas asi on majanduskriisi ajal jõudsalt kasvanud ettevaatlikkuses, aga järjest rohkem on reklaame, mille kõik nurgad on maha lihvitud,» kurtis Ots.
«Ühelt poolt saan ma muidugi aru, et ebakindlatel aegadel tuleb pakkuda inimestele turvalisust. Mõne nädala eest mainis režissöör Andres Maimik Päevalehes, et sageli tegeleb nii klient kui agentuur sellega, et jumala eest ei oleks kuskil mingit teravat nurka. Teeme nii, et mitte kellelgi ei oleks midagi halba öelda.»

Reklaami seisukohalt on see äraspidine suhtumine. Vähegi silmatorkava asja puhul leidub ikka keegi, kes midagi halba leiab. Aga kui keegi midagi nuriseda ei leia, siis tähendab, et ongi tehtud lutsukivi: sile ja ümmarguste servadega, keegi ei märka ega jää see ka meelde. «Neid lilli ja liblikaid on meil juba paar aastat päris palju eetris ja selliseid töid saadeti päris palju ka Kuldmunale,» nentis Ots

Loomulikult on vahe reklaamil, mis korjab konkurssidel preemiaid, ning sellel, mis näiteks kindla peale tuhat tonni jogurtit maha müüb. «Ei saa hukka mõista reklaami, mis on igav, aga oma töö ära teeb, kuid loovuskonkursil pole selle eest preemiat loota,» rõhutas Ots.

Kõigi konkurssidel osalevate reklaamitegijate unistuseks on astuda kord universumi suurima, Cannes’i loovuskonkursi lavale, et vastu võtta Kuldlõvi. Siiani on kõigist meie telereklaamidest edukaim olnud Olav Osolini, Priit Pärna ja Eesti Reklaamfilmi tehtud reklaam «Lahkudes kustuta tuli», mis sai 1980. aastate lõpus sealsamas Cannes’is Pronkslõvi. Pärast seda pole eesti tööd finaalist kõrgemale jõudnud.

Eesti reklaamieksperdid otsustasid, et Kuldmuna Eesti arvestuses peaks olema väärt vähemalt niipalju, et seda võiks ilma piinlikkustundeta mõnele välismaisele konkursile saata lootusega, et see finaali pääseb.
Millised eesti reklaamid selle latini küündisid, selgub 17. mail kell 20.00 Pärnus, kui tehakse teatavaks Kuldmuna 2012 laureaadid.

Kuldmuna
Eesti reklaamiagentuuride liidu iga-aastane reklaamikonkurss. Tööd, millel nähakse enim potentsiaali rahvusvahelisel tasandil, pääsevad konkursi korraldajate rahastusel osalema Cannes Lionsi rahvusvaheliste loov­ideede konkursil. 
Tele- ja raadioreklaamide žürii koosseis:
•    Madis Ots – žürii esimees – Brilliant
•    Marek Reinaas – Zavod
•    Andrus Niit – Kontuur
•    Karl Saluveer – Taevas
•    Indrek Viiderfeld – Tabasco
•    Andrija Lilleoja – Rimi
•    Olle Mirme – Kanal 2
•    Kaido Veermäe – Rudolf Konimois Film