/nginx/o/2024/07/18/16228405t1h5497.jpg)
/nginx/o/2025/02/26/16687078t1h31f3.jpg)
Baltikumis tuli rootslaste otsuse tõttu müüki nii palju metsa, et kohalikel ei hakka hammas peale. Nüüd käivad jutud, et metsa vastu tunnevad huvi Google ja mõned Hiina ärimehed, samal ajal kaalub Lätis riik koos erasektoriga spetsiaalse ühisettevõtte asutamist, et mets enda kätte saada, kirjutas Äripäev.
Jaanuaris teatas Rootsi metsaomanikele kuuluv Södra kontsern, et loodab oma Läti ja Eesti metsavaldustele aastaga uue omaniku leida. See ei pruugi olla üldse nii lihtne, sest kohalikel ettevõtjatel pole lihtsalt piisavalt raha, kirjutab Leedu majandusleht Verslo žinios. Loe edasi Äripäevast.
Müügis 153 000 hektarit metsamaad
Rootsi metsaühistu Södra on otsustanud müüa oma metsamaad Eestis ja Lätis, kokku umbes 153 000 hektarit. Suurem osa sellest asub Lätis, Eestis on ligi 17 000 hektarit. Pakkumine on tekitanud Balti riikides arutelusid võimalike ostjate ja kohalike riiklike huvide üle. Suur metsamaa müük tähendab, et uued omanikud võivad mõjutada nii kohaliku metsamajanduse tulevikku kui ka laiemalt keskkonnakaitset ja majanduspoliitikat.
Eestis on kliimaminister Yoko Alender vihjanud, et metsamaade ostmist võiks kaaluda Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kuid ametlikke kinnitusi või selgeid samme selles suunas ei ole. RMK ise on kommenteerinud, et nad jälgivad olukorda ja hindavad võimalikke valikuid, kuid pole kinnitanud, kas nad astuvad ostjate sekka. Läti on selles osas astunud aktiivsemaid samme – seal kaalub valitsus ühisettevõtte loomist koos erasektori investoritega tagamaks, et metsamaa jääks kohalike omanike kätte.
Võimalikud ostjad
Spekulatsioonid selle üle, kes võiks olla potentsiaalsed ostjad, on levinud mitmes suunas. Üheks võimaluseks peetakse suuri rahvusvahelisi investoreid, kelle seas mainitakse Google’it ja Hiina ärimehi. Google on varem investeerinud Põhjamaadesse, näiteks ostes 2024. aastal Soomes 500 hektarit maad võimaliku uue andmekeskuse rajamiseks. Tehnoloogiahiidude huvi suurte maa-alade vastu pole uus, kuna pilveteenuste ja andmekeskuste areng vajab ulatuslikku taristut ning ligipääsu stabiilsele elektrienergiale.
Hiina ettevõtted on varemgi Euroopa metsandusse investeerinud, sealhulgas nii puitu töötlevasse tööstusesse kui ka tooraine varudesse.
Södra müüki puudutavate arutelude taustal on tõstatatud ka küsimusi selle kohta, kas välismaalaste poolt metsamaade ostmine võib muuta regioonis metsamajanduse dünaamikat ning millised võivad olla võimalused kohalike riikide ja ettevõtete jaoks. Latvijas Sabiedriskie Mediji (LSM) on viidanud, et Läti osa metsamüügist võib olla väärt vähemalt 500 miljonit eurot, kuid kogu tehingu maksumus võib ulatuda kuni 1 miljardi euroni. See seab kõrge lati võimalikele ostjatele, eriti kui kohalike ettevõtete rahaline võimekus on piiratud.
Kuna Södra loodab tehingu lõpule viia 2025. aasta jooksul, võib järgnevatel kuudel selguda, kas suurmetsa ostjate sekka astuvad tehnoloogiahiiglased, Hiina investorid või Balti riigid suudavad leida viisi, kuidas need loodusvarad enda kätte jätta.