Valdav enamik töötajaid ei ole kategooriliselt kontoris töötamise vastu, samas on igas kollektiivis alati hulk häälekaid inimesi, kes kogu kontoriteemat aktiivselt laidavad. Seejuures tuleb aga mõista, et enamasti pole reaalsuses selle tunde taga probleem kontoris käimise endaga, vaid sellega, mis kontoris käimisega kaasneb või hoopiski ei kaasne. Mõne jaoks võib olla häiriv seal olev müra, teise jaoks on probleem vähene privaatsus, kolmas võib tunda, et kontoris käimine ei paku midagi, kuna meeskond niikuinii midagi koos ei tee.
Ja need on kõik reaalsed probleemid ning midagi, mille lahendamine peaks iga juhi töölauale kuuluma. Sest kontoris koos käimises ongi raske väärtust leida, kui seda väärtust tegelikult pole – näiteks olukorras, kus koostööpäevadele ei planeerita just neid tegevusi, mis üheskoos askeldades kõige paremini välja tulevad: ajurünnakud, infopäevad, üks-üks kohtumised, muud koosolekud või laiemad tiimitegevused.