Hübriidtöö trendid, mis võivad muuta sinu tööelu

Pilt on illustratiivne. Foto: David / Pexels

Hübriidtöö vajab Eesti töökultuuris selgemat tähendust ja mõtestatumat lähenemist, jäämata kinni vaid tagasi-kontorisse raamidesse. Olulised küsimused on: miks me kontorisse tuleme ja mida me siin teeme?

Kaugtöölaine alguses kippusid paljud tõmbama rasvase võrdusmärgi kaugtöö ja kodukontori vahele, unustades et kaugtöö põhiline olemus peitub aja- ja kohapaindlikkuses. Täna võib sama täheldada hübriidse töövormi puhul, mida seostatakse tugevalt tagasi kontorisse kutsumise trendiga. Elisas mõtestame hübriidtööd kui kaug- ja lähitöö (ühises füüsilises asukohas) kombinatsiooni – oleme analüüsimas, kuidas võtta mõlemast maailmast parim. On tegevusi, mis on paratamatult tõhusamad näost näkku suheldes ning on tööülesandeid, mis sujuvad omapäi toimetades oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt. Samas omapäi toimetamine ei pea tingimata tähendama kodus töötamist, vaid selgete koostöökokkulepete ning ruumikasutuse korral saab seda teha ka kontoris.

Sügavama mõtestatuse otsimise pinnalt on sel aastal töömaastikul fookuses kolm peamist hübriidtööga seotud trendi.

Hübriidtööd ei tehta vaid kontoris või kodus

Hübriidtööl oma olemuselt väga palju erinevaid asukohti peale kontori ja kodu. Kui eesmärk on kohtuda silmast silma, ei pea selleks tingimata kontorisse tulema. Lähitöö alla kuuluvad muuhulgas majast väljas koolitustel osalemine, kolleegiga metsas kõnnikoosoleku pidamine, tiimipiknik pargis või kliendiga kohvikus lõunaformaadis kohtumine. Raamist väljas kohtumisformaadid soodustavad ideelendu, mistõttu on töötamise paikade varieerimine tervitatav. Samas peaks loomulikult ka tööruumid soosima koostöötamise võimalusi.

Lähitöö osatähtsus suureneb

Pikaajaline kaugtöö võib uuringute põhjal vähendada tiimi ühtekuuluvustunnet, murendada koostöö efektiivsust, mõjutada inimeste vaimset heaolu või kasvatada sotsiaalset isolatsiooni. Selle tulemusena on paljud organisatsioonid hakanud kehtestama nn tagasi kontorisse poliitikat, põhjendades seda vajadusega tihemini kõik ühes kohas kokku saada. Ennatlikult arvatakse, et see käik lahendab võluvitsana kõik mured. Sageli jääb aga lõpuni läbi mõtlemata ja töötajatele kommunikeerimata, miks kontorisse tullakse ja mida seal üldse tehakse. Sellisel juhul on tegu vähikäiguga, mis eespool nimetatud probleeme ei lahenda.

Lähitöö roll meie tööelus kahtlemata püsib ja pigem suureneb. Näiteks oleme oma organisatsioonis töötajatega koos välja selgitanud, et keskmiselt (eranditega osade tööperede puhul) 50-60% tööajast on pühendatud koostööle või koos tegemisele, individuaalset tööd tehakse aga 40%. See tähendab sisuliselt, et vähemalt pool või rohkem ajast eeldab töö kolleegi, kliendi või koostööpartneriga suhtlust või ühist mõttetööd. Võtmeküsimused on: mis kujul neid ühiseid tegevusi tehakse? Kas lihtsalt kokkutulemine lisab väärtust, mida oodatakse, ja kas see loob positiivset töötajakogemust? Kas kontoris on koostoimetamiseks sobiv keskkond, sealhulgas ruume väikemateks ja suuremateks koosolekuteks, aga ka nn

tehnoloogiavabu nurgakesi, kus ekraanid ei sega, ja on mõnus süvenenult individuaaltööd teha või 1-1 vestlusi pidada?

Hübriidtööst tuleb mõelda kui mitmetahulisest koostöömudelist

Koostöösuhtel on alati kaks või rohkem osapoolt, kuid kaug- või hübriidtööst rääkides jääme liigagi tihti kinni enda kui indiviidi tööharjumustesse. Mõtteviisiga, et töötan järjepidevalt kodust, sest mul on nii mugav ja hea, unustame, et meiega koostööd teevad ka teised, kellest osa eelistaks näiteks tihemini kohtuda näost näkku. Seetõttu peame varasemast enam endale teadvustama, et igaüks peab tegema hübriidtöös mööndusi. See pole igaühe sooloprojekt, vaid väga mitmetahuline koostöömudel, kus põhifookus on koos tegutsemisel ja ka teistega arvestamisel.

Veelgi vähem on hübriidtöömudel lihtsalt matemaatiline tehe – 3+2, 4+1, 2+3 vm. Kui rõhuasetus kandub sellele, mitu päeva või mis kellast kellani on vaja kontoris kohal olla, kaob ära asja sisuline idee – miks ja mida me teeme, et koostöö parimal viisil toimiks ning saavutataks soovitud tulemuslikkus.