Valitsuse vassimine tõi 2,6 miljardi euro suuruse kannapöörde

Kristen Michal ja Yoko Alender Reformierakonna valimispeol. Nii rõõmsaid nägusid valitsuse pressikonverentsil neljapäeval ei näinud. Foto: Sander Ilvest

Kliimaminister Yoko Alender (RE) teatas eile, et valitsus meretuuleparke tänavu 2,6 miljardi euroga toetada ikka ei plaani.

Selgus ka, miks oli valitsusel toetusotsuse läbisurumisega kiire: nimelt saab aprillis läbi Eesti riigiabiluba, millega loodeti maksumaksja taskust see toetussumma tuulepargiarendajatele maksta. Ideed valitsus Alendri sõnul aga maha matnud pole – nüüd loodetakse Euroopa Liidust uut riigiabiluba saada ning uus meretuuleparkide toetusskeem läheks käiku tuleva aasta alguses.

Valitsusel alguses plaan tulla aprillis välja vähempakkumistega, mis oleks tähendanud, et tarbija pidanuks meretuuleparke toetama 2,6 miljardi euroga, lisaks muud infrastruktuuri rajamisega kaasnevad kulud.

Maismaatuuleparkidele mõeldud toetusskeemiga – 2 TWh ulatuses maismaatuuleparkide vähempakkumisi hinnatasemega 20 €/MWh ehk kogukuluga u 240 miljonit eurot rahvale – minnakse aga edasi. Seda hoolimata asjaolust, et maismaatuuleparkide arendajad nagu TMV Green on ise väitnud, et need toetused on ebavajalikud, solgivad turgu ning nad ise suudaks neid tuuleparke teha ilma toetusteta, nagu Soomes ja Lätis tehakse.

Kliimaministeerium paneb juba pikemat aega kokku uut elektrituruseadust ning energiamajanduse arengukava. Plaan oli, et see peaks valmis saama umbes aprilliks ja selle kohta korjatakse ka erinevatelt turuosalistelt infot. Nüüd juhtus aga nii, et 26. jaanuaril tulid kolme koalitsioonipartei juhid sõna otseses mõttes tagakambrist välja ja teatasid, et nemad on otsused juba ära teinud, tühja neist seadustest. Otsuste seas oli 2,6 miljardi euro jagu toetusi meretuuleparkidele, toetused maismaatuuleparkidele, tuumajaam ja terve hulk asju veel.

See tekitas nurinat nii ettevõtjate, tarbijate, aga ka energeetikaekspertide seas. Esiteks mindi sellega demokraatlikust protsessist mööda – sest kui troika järsku Eestis asjad paika paneb, võiks ju riigikogu üldse kinni panna –, teiseks ei saanud energeetikaeksperdid aru, milleks need tuuleenergiatoetused ja miks nii palju? Arvi Hamburg rehkendas välja, et kui minna taastuvenergiale üle nii, nagu koalitsiooniparteid soovivad, võtaks see umbes kolm protsenti SKTst. ERR kirjutas läinud sügisel, et kogukulu oleks suurusjärgus 14 miljardit eurot.

Kriitilisi küsimusi armastasid valitsuse liikmed pareerida demagoogiaga. Kui energeetikaeksperdid nõudsid aina arvutusi näha, siis alguses räägiti, et need on olemas, aga näidata ei saa. Kui siis mingid arvud ERRi jõudsid, teatas ähmis Alender, et need olla suisa valed, aga õigeid ikka avalikustada ei saa.

Selle jutu juures rääkis peaminister Kristen Michal (RE) nädalate viisi, kuidas «tuulepargi vastu võitlejad võitlevad kõrgema elektrihinna eest» ning et valitsuse suur energeetikaplaan (mille arve ei näidatud) «ei meeldi neile, kes soosivad ühiskonnas kaost». Samuti nähvas ta Vikerraadios energeetikaarvutuste küsijatele, et «ärme jää numbrimaagiasse kinni» – tema sõnul olla oluline, et kui tarbijad panevad meretuuleparki 2,6 miljardit, siis olla kokkuhoid 5 miljardit ja see olla puhas võit. Seepeale märkisid eksperdid, et meretuuleparkide puhul tuleb teha tubli teist sama palju taristuinvesteeringuid.

Asi päädis sellega, et neljapäeval avalikustas ERR kliimaministeeriumi hinnaarvutuste lühikokkuvõtte (nn ükslehe), millest võis lugeda, et Eesti saavutab ennustatud 2035. aasta 14,9-sendise kWh elektrihinna juhul, kui valitsus langetab suure hooga käibemaksu, kui NordPooli börsihind kukub 5 sendi taseme juurde ja võrguteenuse hind jääb püsima 2024. taseme juurde. Lisaks tuleb tarbijatele juurde kolm uut tasuliiki. Eile lõuna paiku ilmus kliimaministeeriumi lehele ka elektrituruseaduse uus seletuskiri. Samuti lubas kliimaministeerium energeetikaarvutused avalikkuse ette tuua.

Alender teatas, et ta ministri kohalt tagasi astuda ei kavatse.