INTERVJUU ⟩ Ain Hanschmidt: Eestile on vaja missiooniga poliitikuid

Ain Hanschmidt tõdes, et kui riigieelarve kasv ületab majanduskasvu jätkuvalt kaks korda, siis ootab meid vähem kui kümmekonna aasta pärast katastroof. Foto: Maido Parv

Eesti Tööandjate Keskliidu üldkoosolek valis kolmapäeval volikogu uueks esimeheks ehk tööandjate presidendiks Eesti ühe suurema tööandja, ASi Infortar juhatuse esimehe Ain Hanschmidti.

Tema sõnul on Eestile vahelduseks vaja spetsialistide valitsust, kes rasked otsused ära teeb. Ja siis võivad poliitikud tagasi tulla.

Kõigepealt õnnitlused nii väärika ametikoha kui ka Tallink Grupi suurepäraste majandustulemuste puhul!

Suur tänu! Mul on väga hea meel, et Tallink maksab sellel aastal ka dividende, vahepeal jäi kolm aastat vahele.

Kusjuures dividenditootlus on pea üheksa protsenti.

Oleme kogu aeg arvanud, et Tallinki aktsia on tegelikult alahinnatud, sest kui vaatame, palju on meil materiaalset vara ja laevu vastu panna, siis selle taustal on aktsia hind ikka väga madal. Eks Covidist tuli see madal hind ja praegune majanduskeskkond on selline, nagu on.

Kas põhjus pole ka selles, et Tallinna börsilt on kadunud väliskapital, mistõttu on siinne börs sama põnev kui värvi kuivamine seinal?

(Naerab.) Ma olen sada protsenti nõus, et viimase kahe-kolme aasta jooksul on hakanud välisinvesteeringud Eestist lahkuma. Isegi kui statistika seda veel ei toeta, tuleb vaadata metoodikat, kuidas välisinvesteeringuid arvestatakse. Nii loetakse ka välisfirmade Eestis toodetud kasum välisinvesteeringute alla. Tänu sellele jääb mulje, et välisinvesteeringutega on korras, aga kui ringi vaadata, siis näeme, kuidas Ülemiste Cityst lahkub väliskapital, Kristiine keskus müüdi Eesti kapitalile ja minule tundub, et ka Rocca al Maret tahetakse müüa.

Tallinkis oli meie osalus 2015. aastal 35 protsenti, kuid nüüd tõstsime selle 68,5-le. Tegime eelmisel aastal vabatahtlikke ülevõtmispakkumisi. Pakkusime oma arust väga madalat hinda, 55 senti aktsia kohta (Tallinki aktsia maksis neljapäeval Tallinna börsil 67 senti – S. S.), kuid välisfondid võtsid pakkumise siiski vastu, mis oli meile mingil määral ka üllatus.

Södra on Eestis ja Lätis läbi ajaloo pikalt metsa kokku ostnud ja nüüd järsku teatab, et lahkub. Neid näiteid on omajagu. Eesti majandusel on praegu kaks põhiprobleemi: julgeolekuolukord ja olematu majanduskasv.