/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
/nginx/o/2025/01/03/16576100t1hce30.jpg)
Riigikontrolör Janar Holm saatis peaminister Kristen Michalile läinud nädalal ametliku kirja, milles avaldas kriitikat valitsuse energiaplaani kohta. Holmi sõnul on seal viidatud sellele, et investeeringute eelduseks ei ole Eestis mitte prognoositav elektrienergia tarbimise maht, vaid soovitud investeeringute mahust tuletatakse sobilik tarbimise prognoos. Toome ära Holmi kirja täismahus.
Vabariigi Valitsus kavandab 13. veebruaril 2025 elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu arutelu. Seoses eemalviibimisega ei ole mul võimalik Vabariigi Valitsuse istungil osaleda ning seetõttu edastan oma seisukoha ja ettepaneku kirjalikult.
Vabariigi Valitsus käsitles nimetatud eelnõu 6. veebruaril 2025 peetud kabinetinõupidamisel. Eelnõu arutelul viitasin vastuoludele kabinetiaruteluks valitsusele esitatud materjalides ja ka ebakohtadele energeetikaga seotud otsustamisprotsessis laiemalt.
Eelkõige näen probleemina seda, et ei eelnõust ega ühestki teisest materjalist ei ole võimalik tuvastada seda, et just see eelnõus esitatav valik tagaks tulevikus Eesti konkurentsivõimet toetava ja tarbijatele parima võimaliku elektrienergia hinna. Ebaselged või mitmeti tõlgendatavad on stsenaariumide lähtekohaks olevad eeldused ning kättesaadavad ei ole arvutused, millega on ühe või teise tulemuseni jõutud. Informatsiooni on kohati võimatu saada.
26. jaanuaril 2025 valitsusliidu erakondade esimeeste tehtud valikute järel koostatud selgitusteks nn «üksleht», mis on Eesti jaoks põhimõtteliste pikaajaliste ja rahaliselt mastaapset mõju omavate otsuste langetamiseks ilmselgelt väheinformatiivne ja ebapiisav. Seda kinnitab ka, et otsustajad ise on selle olulisi aspekte erinevalt kirjeldanud.
Jaanuari keskel palus Riigikontroll Kliimaministeeriumil edastada Eesti elektritarbimise prognooside kohta täpsema info ja materjalid, mille Kliimaministeerium on poliitika kujundamisel aluseks võtnud, sealhulgas Eleringi elektritarbimise prognoosist oluliselt erinenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse elektritarbimise prognoosi koos selle koostanud ekspertide nimede, arvutuste ja kaalutlustega.
Ligi kuu ignoreeris Kliimaministeerium Riigikontrolli saadetud küsimusi ja pärast mitut meeldetuletust saime lakoonilise vastuse, et Kliimaministeeriumil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse elektritarbimise prognoosi puudutavat analüüsi ei ole. Kliimaministeerium selgitas, et «taastuvenergia toetustega seoses kasutatud suurem 15,4 TWh/a tarbimismaht on vajalik tuletis eeldusest, et aastaks 2034 toetatakse lisaks senistele toetusmeetmetele ka meretuult 4 TWh/a ulatuses (1 TWh toetusmaht 10 miljonit eurot) ning 2 TWh/a ulatuses maismaatuult (1 TWh toetusmaht 65 miljonit eurot) ning seejuures taastuvenergia tasu ei ületa 1,3 s/kWh».
Teiste sõnadega öeldes on viidatud sellele, et investeeringute eelduseks ei ole Eestis mitte prognoositav elektrienergia tarbimise maht, vaid soovitud investeeringute mahust tuletatakse sobilik tarbimise prognoos. Pean sellist lähenemist problemaatiliseks ja arusaamatuks.
Olen seisukohal, et enne elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu heakskiitmist ja Riigikogule edastamist oleks mõistlik fikseerida selge ja argumenteeritud strateegiline vaade energiamajanduse arengukavas, mille koostamine on käimas. Vajaduse korral tuleks arengukava ettevalmistamise protsessi oluliselt kiirendada.
Mõistan, et pikaajaline otsustamatus tingib vajaduse kiireks valikute tegemiseks, kuid sedavõrd kaalukad, kulukad ja Eesti konkurentsivõime vaates kesksed valikud peaksid põhinema parimal hetketeadmisel ja analüüsil ning spetsialistide ärakuulamisel.