/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/05/11/16064374t1hc8af.jpg)
SEB liisingujuhi Rein Karofeldi hinnangul võiks 2030. aastal Eesti autoturg senisest mõnevõrra erineda ehk eestimaalaste autopark läheb tagasihoidlikumaks, samas teevad suurima kasvu elektriautod.
Ajal, mil automaksu tulisemad arutelud on möödumas ja turg rahulikum, saab Karofeldi sõnul vaadata laiema pilguga tulevikku. Kui elektriautode tulekul entusiastide eestvedamisel tekkinud huvi välja arvata, on elektrifitseeritud sõidukite populaarsus elanikkonna seas jäänud tagasihoidlikuks. Viie aasta pärast võiks jätkusuutlikumate sõidukite hulk ületada kauaoodatud viit protsenti registrist. Teistes kütuseliikides suuremat läbimurret ette ei ole näha.
«Prognoositavalt võiks 2030. aastaks kasvada elektriautode osakaal Eestis 40 000-ni, mis on umbes viis protsenti registris olevatest sõidukitest. Kasv ei ole seejuures aga hüppeline ja buumi ei ole näha. Suurem tõus oleks aga võimalik läbi oluliselt tugevamate teotusmeetmete. Täna kehtivat ostutoetust jagub paarisajale autole ning täiendavaid otsuseid toetuse, see hulgas ka laadimisvõrgu, osas pole tehtud. Jätkuvalt on laadimiskohtade probleemi ees Tallinna magalarajoonid,» avas prognoosi SEB liisingujuht.
«Suurima osa uutest sõiduautodest moodustavad tõenäoliselt erinevad hübriidid ning gaas pigem hääbub. Siiski pole ka sisepõlemismootoritega sõidukid maailmast kuhugi kadunud. Eesti registrist on aastal 2030 jätkuvalt 40 protsenti diiselautod.»
Ennustuse kohaselt moodustab sõidujagamise teenus ja sõidukite lühirent Eestis kuni ühe protsendi kõigist sõidukitest ehk alla 8000 auto. «Registris olevatest sõidukitest ei saa autojagamine 2030. aastaks tõsiseltvõetavaks alternatiiviks isikliku sõiduki omamisele, sest kulu ja mugavus kaaluvad isikliku auto omamise üles. Autode lühirendi populaarsuse kasvamiseks ka väljaspool tõmbekeskusi vajaksime tänasest veelgi efektiivsemaid lahendusi ning seetõttu nende arendamiseks ka rohkem aega ja investeeringuid,» hindas Karofeld.
Sarnaselt viimaste aastate hinnatõusule ei ole 2026-2030. aastatel enam sellises tempos sõidukite hinnakasvu näha, kusjuures muutuvad ka sõiduautod ise tagasihoidlikumaks. «Näeme, et inimesed ei pea enam ratsionaalseks isikliku sõiduki eest rohkem kui 600 eurot kuus tasuda. Selle suundumusega koos võib muutumisse minna ka eestimaalaste soov omada keskmisest kallimaid autosid. Nõnda pannakse raskesse olukorda autotootjad, kes on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ning kelle finantsnumbrid pole juba praegugi parimad. Punktist A punkti B liikumiseks hakatakse otsima alternatiive ja miks mitte ei võiks selleks linnades olla efektiivne ühistranspordi süsteem,» rääkis Karofeld.
Liisingujuhi sõnul võiks viie aasta möödudes saada auto ostmisel kiiremini finantseeringut. «Kui oled kiire otsustaja ja auto on olemas, siis võid vaid mõne tunniga olla oma uue auto roolis. Sellele aitavad kaasa panga positiivne krediidiregister ja kalkulaator, mis hindab inimese maksevõimet minutitega ning jääb vaid oodata, mil automüüja auto Transpordiametis registreerib,» avas ta. «Vägagi positiivsetest arengutest hoolimata ostetakse iga viies auto liisingufirma abi kasutamata.»