Paljukirutud kestlikkusaruanne läheb ilmselt lihtsamaks

Kliimaministeeriumi hinnangul on ESG aruandluse lihtsustamine mõistlik, sest muidu läheb ettevõtete energia keskkonnahoidlikkuse parandamise asemel aruandlusele ja tulemus jääb saavutama. Pildil tulevane kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk ja kliimaminister Yoko Alender. Foto: Erakogu

Euroopa Komisjon (EK) hakkab eeldatavasti juba järgmisel nädalal arutama nii osa ettevõtete kui liikmesriikide kritiseeritud kestlikkusaruande «lihtsustamispaketti».

Kestlikkusaruanne on osa ESGst (eesti keeles ettevõtte keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstandardite kogum), mis peaks ettevõtete kaasabil muutma rohekokkuleppe raames Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks. Aruandes tuleb ettevõtetel tõestada, mismoodi vähendatakse süsinikuheitmeid; millised on nende eesmärgid keskkonnamõjude vähendamisel ning milliseid praktikaid, tehnoloogiaid ja mõõdikuid selleks kasutatakse.

Aruandel on seega üllas eesmärk, kuid selle täitmine on äärmiselt koormav ja kallis. Ettevõtetel tuleb leida vastus tuhatkonnale küsimusele, mis eeldab kas spetsialistidelt teenuse sisseostmist või oskajate inimeste palkamist.

2024. aasta kohta peavad tänavu esitama aruande ainult suurfirmad, kellel on vähemalt 500 töötajat, näiteks börsil noteeritud suurettevõtted, krediidiasutused ja kindlustusandjad. Käimasoleva aasta kohta tuleb aga 2026. aastal esitada aruandlus juba ka neil ettevõtetel, kelle puhul on kahel järjestikusel bilansipäeval täidetud kaks kolmest kriteeriumist: aasta keskmine töötajate arv on üle 250, aasta müügitulu ületab 50 miljoni eurot ja/või ettevõtte varade maht on üle 25 miljoni euro. Hiljem laieneb kestlikkusaruande esitamise kohustus juba peaaegu kõigile börsil noteeritud ettevõtetele.