Kas teleriga tasub rääkida? Parem viipa!

Nii hääl- kui ka viipejuhtimine toimivad teatud piires, kahest praktilisem on viimane. Foto: Kuldar Kullasepp

Seda artiklit võiks alustada kahte moodi. Üks võimalus oleks võidurõõmsalt teatada, et oleme astumas uude ajajärku. Telerist on saanud koduse meelelahutuse keskus ning juba mõnda aega pole see tänu erinevatele nutikatele funktsioonidele pelgalt vaatamiseks mõeldud liikuv pilt. Teleri vahendusel saab suhelda maailmaga. Ja nüüd saab suhelda ka teleri endaga. Teine võimalus on aga kurvalt tõdeda, et esimene vasikas kipub ikka aia taha minema.

Nädalapäevad tagasi tõi maailma juhtivaid koduelektroonikatootjaid Samsung siinsetele poelettidele 2012. aasta telerimudelid. Need on mitmeski mõttes innovaatilised – kallimad mudelid pakuvad hääl- ja viipejuhtimist ning teler on tänu riistvara laiendusvõimalustele n-ö tulevikukindel. Kõlab hästi? Peaaegu ongi.

Vana ja täiuslik pult?

Siinkirjutaja täiesti erapooletu arvamuse kohaselt on Samsungi telerid ilusaimad saadaolevad pildikastid. Ilu on oluline, kui teler on koduse meelelahutuse keskuseks. Samsungi kõrvale saaks panna vaid mõned kallimad Sony mudelid, mis samuti oma minimalismiga võluvad.

Telerid on muutunud uskumatult õhukeseks ja pildipaneeli ümber raami eriti näha polegi. Kas sellesse sisuliselt olematusse kesta on võimalik suruda veel midagi, mis sunnib üllatuslikult ohhoo! hüüdma?

Hea on see, et areng toimub ka siis, kui tundub, et enam kuhugi areneda pole. Insenerid ja tootearendajad mõtlevad pidevalt välja uusi lahedaid võimalusi, mis tarbijate tähelepanu püüavad ja rahakotist tükikest saada tahavad. Järgmiseks trendiks võib ilmselt pidada seda, kuidas me telerit igapäevaselt kasutame, sellega suhtleme. Teleripult on, kasutades moest pärit terminit, so last season.

Aasta-aastalt uusi, aina atraktiivsemaid, aina võimalusterohkemaid telereid silmates olen mõelnud, mille pagana pärast ei kulutata energiat teleripuldi kaasajastamisele? Üks väheseid heledaid sähvatusi selles valdkonnas on olnud LG liikumisanduriga puldid, mis tööpõhimõttelt sarnanevad Wii mängukonsooliga. Et teleriekraanil olevat kursorit juhtida, tuleb vaid teleripulti liigutada.

Enamik tootjaid paneb aga oma edevate teleritega kaasa puldi, mis võiks olla vabalt disainitud 30 aastat tagasi. Nüüd 2012. aastal Samsungi uut seitsmenda seeria telerit kasutades saan aru, miks see nii on.

Kuigi Samsung annab selle teleriga kaasa kaks pulti, millest üks on traditsiooniline ja teine veidi edevam puutetundliku pinnaga seadeldis, kipub käsi lõppude lõpuks haarama ikkagi seda vana ja head läbiproovitud 20 nupuga värgindust. Miks? Sest see on funktsionaalne.

Kuid Samsung loodab, et kahest puldist veelgi enam paelub telerivaatajat sootuks uus viis telerit kasutada – abiks sinu käsi ja sinu hääl. Seitsmenda ja kaheksanda seeria telerid on varustatud kaamera ja mikrofoniga, mis soovi korral jälgivad ja kuulavad sind.

Hommikul, kohvitass ühes ja föön teises käes, võid selge sõnaga hüüda «hi TV, power on!». Hea õnne korral läheb teler siis käima.

Fraas «hi TV» aktiveerib häälkäsklused ja siis võib öelda näiteks ka «volume up», misjärel heli sammukese valjemaks läheb. Mõnevõrra mõttekam on öelda «hi TV, open Skype», mis avab Skype’i rakenduse. Mõttekam seepärast, et puldiga menüüs kolamine ja Skype’i rakenduse avamine võtab aga.

Häälega juhtimine töötab hästi siis, kui kätte haarata pult, mille otsas mikrofon, ja siis sinna rääkida. Ja siin tekib minu arvates loogikaviga… Miks ma peaksin võtma kätte puldi, köhima puhtaks oma hääle ja ütlema «hi TV, volume up» selle asemel et sellelsamal puldil lihtsalt helinivoo nuppu vajutada?

Teine nüanss on selles, et Samsungi teler ei kuula sinu juttu ja ei analüüsi seda üle interneti, püüdmaks aru saada, mida räägid. Teler tunneb konkreetseid fraase.

Kuigi teler sisaldab ilmateaterakendust, siis pole mõtet küsida «what’s the weather like?». Kas siis teleriga on mõtet rääkida? Praegu veel mitte, erilist vestluspartnerit temast ei ole.

Käega saab juhtida küll

Küll aga tasub teleri ees käega vehkida. Pika harjutamise peale on võimalik aru saada, kust kaamerasilm televaataja kätt otsib.

Kui pult asub ikkagi poolteist meetrit eemal ja kohe sugugi ei viitsi tõusta, siis tasub käsi tõsta, kolm-neli korda lehvitada ja juba ongi ekraanil kursor koos mõne nupuga. Nii saab kergelt teleriheli kõvemaks-vaiksemaks panna või avada näiteks Samsungi nutiteleri rakendusi.

Kursor liigub üllatavalt täpselt ja käsi rusikasse pannes on võimalik klahvil «vajutada». Kusjuures kätt rusikas edasi hoides saab näiteks helitugevust mitme sammu kaupa kõvemaks või vaiksemaks.

Kui võrrelda omavahel hääl- ja viipejuhtimist, siis hetkel näib praktilisem viipejuhtimine. See lihtsalt toimib paremini. Kuigi etteantud fraasidest saab teler aru ja täidab ka häälekalt antud käsud, n-ö vabast jutust teler aru ei saa.

Küll aga võivad Samsungi tippmudeli ostjad loota, et juba aasta-paari pärast saab teler palju rohkem sinust aru. Tänu laiendatavale riistvarale võib tulevikus oluliselt laieneda ka hääljuhtimise funktsionaalsus.

See väide on küll täiesti mitteametlik, kuid tundub siiski loogiline. Arvatavasti hakkab just Apple’i telekas kasutama tuntud hääljuhtimislahendust Siri, mis kõigi eelduste kohaselt Samsungi hetkelahendusele silmad ette teeb.

Alternatiiv puldile
•    Teleri hääljuhtimine tugineb etteantud fraaside kasutamisel
•    Hääljuhtimine võimaldab avada rakendusi, vahetada kanaleid, muuta helitugevust ja muud etteantud võimaluste piires
•    Mikrofoniga on varustatud nii teler kui ka teleripult, viimast tuleks kasutada siis, kui keskkond on lärmakas
•    Viipejuhtimisega on võimalik kiiresti helitugevust muuta, samuti pääseb menüüdesse, saab avada ja kasutada osa rakendusi
•    Käsi kipub väsima, kui pikemalt kasutada, kasutajaliides ei ole käega juhtimiseks piisavalt kohandatud ja võib tunduda kohmakas
Allikas: PM