/nginx/o/2024/07/18/16228405t1h5497.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/18/16666078t1hc6dd.jpg)
Tallinna Tehnikaülikool loob esmakordselt Eestis informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava, et koolitada nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris üha enam vajatud AI spetsialiste.
TalTechi IT-teaduskonna õppejõu ja uue õppekava programmijuhi Ago Lubergi sõnul on IT-sektoris selge puudus ekspertidest, kes oskaksid tehisintellekti süsteeme arendada, hinnata ja juhtida.
«Tulevikus muutuvad süvateadmised tehisintellektist ning selle loomise ja arendamise oskused IT-sektoris hädavajalikuks,» märkis Luberg. «Tehisintellekt on selle sajandi esimese veerandi suurim innovatsioonivedur ning juba lähiaastatel näeme Eesti ettevõtetes lahendusi, mida täna veel ettegi ei kujuta. Selleks, et tehnoloogia areneks soovitud suunas, on vaja teadlikku ja pädevat AI-juhtimist eri tasanditel.»
Tööturu vajadused ja spetsialistide puudus
Ka OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüs kinnitab, et Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks on vaja rohkem tipptasemel IKT-spetsialiste. Uuringu kohaselt kasvab IKT põhikutsealadel hõivatute arv kogu majanduses ja avalikus sektoris 2027. aastaks vähemalt 1,5 korda ning igal aastal on vaja üle 2600 uue IKT-spetsialisti.
Üks võtmevaldkondadest on neurovõrgud. Luberg tõi näiteks, et paljud puutuvad tehisintellektiga kokku juba täna – olgu selleks ChatGPT või muud AI-lahendused. AI potentsiaal ulatub aga palju kaugemale, tuues arenguhüppeid nii meditsiinis, kaitsetööstuses kui ka mujal. Seetõttu vajatakse aina enam spetsialiste, kes suudaksid neid tehnoloogiaid arendada ja edasi viia.
AI tungib igasse valdkonda
Microsoft Eesti AI arendustiimi juht Ando Saabas kinnitas, et AI on jõudnud peaaegu kõigisse globaalsete ettevõtete toodetesse ja tööprotsessidesse.
«Peaaegu kõik programmeerijad kasutavad juba täna abilisi nagu GitHub Copilot, samuti on AI tööriistad integreeritud Office'i ja paljudesse teistesse süsteemidesse,» selgitas Saabas. «Lisaks keelemudelitele aitab AI parandada näiteks videokõnede kvaliteeti või tuvastada küberründeid.»
Karjäärivõimalused IT ja AI valdkonnas
Kes mõtleb karjääri peale IT-valdkonnas ja soovib end tulevikus proovile panna näiteks Microsoftis, siis oodatakse temalt head programmeerimis- ja probleemi lahendamise oskust ja baasteadmisi olulistest arvutiteaduse valdkonna teemadest: andmebaasid, kompilaatorid, algoritmid, masinõpe jmt.
Saabas nentis, et informaatika ja tehisintellekti õpe annab head baasteadmised valdkonnas, mis on ühiskonnas oluline. «Programmeerijatel ja tehisintellekti spetsialistidel on tööpõld väga lai. Aga isegi, kui hiljem eriala vahetada, on õpitust palju kasu. Enamus valdkondi on IT-ga nii läbi põimunud, et teadmised leiavad igal juhul kasutust,» oli Ando Saabas veendunud.
Õppekava vastab tööturu nõudmistele
«Aasta õpetaja» tiitlile nomineeritud ja tudengite seas populaarne programmijuht Ago Luberg tõdes, et tehnoloogia kiire areng nõuab ka kõrgharidussüsteemilt suuremat paindlikkust ja kohanemisvõimet. «Uuenduslikke oskusi tuleb õpetada uutmoodi ja seetõttu paneme suurt rõhku õppijakesksele lähenemisele. Bakalaureusetase on muidugi esimene samm, aga suuremate asjade tegemiseks IT-s on see tegelikult oluline eeldus,» lisas kavajuht.
Uus õppekava toob kõrghariduse tööturu vajadustele lähemale mitte ainult sisuliselt, vaid ka õppemeetodite poolest. See on loodud koostöös hariduspsühholoogidega, et pakkuda teaduspõhiste teadmiste kõrval ka paindlikumat ja tudengisõbralikumat õpikogemust. Programm sisaldab projektipõhiseid aineid, mis võimaldavad tudengitel rakendada oma teadmisi praktilistes olukordades ning valmistavad neid ette reaalseks tööeluks.
Lisaks tehnilistele oskustele arendatakse ka meeskonnatöö ja projektijuhtimise pädevusi, mida tööandjad kõrgelt hindavad.
Huvilised leiavad lisainfot SIIT.