Ansip konkurentsiseadusest: valitsuse senine suund on olnud täiesti sobimatu

Andrus Ansipi hinnangul on arusaamatu, miks valitsus on pressinud konkurentsiseaduse muutmisel õiguslikku olukorda, mida Euroopa Liit pole soovinud. Foto: Tairo Lutter

Reformierakonna endise liidri ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi sõnul ei kannata valitsuse senine poliitika konkurentsiseaduse muutmisel mingit kriitikat, kuna vastu on astutud õigusriigi põhimõtetele ning tagatipuks on Eestil tekkinud kohustus tasuda Euroopa Komisjonile sadu tuhandeid eurosid trahvi.

Konkurentsiseaduse muutmine on päevakorras olnud juba paar aastat, kuna on vaja võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv (ECN+) eesmärgiga luua ELis hästi toimiv konkurentsijärelevalve. Probleemid tekkisid aga siis, kui õiguseksperdid avastasid oma üllatuseks, et konkurentsialaste vaidluste lahendamine on seaduseelnõuga Eestis liikumas haldusmenetlusse, mis annaks konkurentsiametile senisest kordades lihtsamaid võimalusi haldussuva alusel ettevõtteid trahvida. Õiguseksperdid rõhutasid, et senise praktika järgi lahendavad konkurentsialaseid rikkumisi maakohtud väärteomenetluses ning nii peab see ka kindlasti jääma.

Tõsine õigusriive

Ansip nimetab valitsuse senist tegevust «patuasjaks», kuna konkurentsialastes küsimustes on jõuliselt pressitud peale õiguslikku korda, mida Euroopa Liidus pole keegi nõudnud ega isegi selle peale tulnud.

Ansipi sõnul hakati Eestis millegipärast konkurentsidirektiivi ülevõtmist kavandama haldusmenetlusena, mis sisuliselt oleks tähendanud ettevõtjatele enesesüüstamise kohustust ehk konkurentsialases rikkumises kahtlustatav ettevõtja oleks pidanud enda kohta hakkama otsima tõendeid selle kohta, et ta on süüdi. «See läheb aga täielikult vastuollu põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooniga ja ei sobi kuidagi õigusriigile, kelleks Eesti olla tahab,» rõhutas Ansip.

Endise valitsusjuhi sõnul on teadaolevalt praegune valitsus siiski meelt muutnud ja kavatseb direktiivi üle võtta väärteomenetlusena, nagu seda on kogu aeg ette näinud ka Euroopa Komisjon

Süüdlane peab vastutama

Ansip ei osanud pakkuda, kelle survel otseselt on seni õigusriigile vastupidist arengut pressitud, küll aga tuleks see tema sõnul, kasvõi ajakirjanduse abiga, kindlasti selgeks teha. «Vaja on uurimist, kuidas me oleme jõudnud olukorda, et oleme raisanud palju aega millegi peale, mis juba eos on täiesti väärakas ja sobimatu,» põrutas Ansip.

Tema sõnul on Euroopa Komisjon määranud Eestile direktiivi vastuvõtmisega viivitamise eest juba 400 000 eurot trahvi ja iga päeva eest, mil direktiiv on jätkuvalt vastu võtmata, tuleb Eestil tasuda 3000 eurot. «Samal ajal räägime, et meil pole raha! Et ametnikke on raske koondada, aga iga päev 3000 eurot trahviraha maksta käib väga lihtsalt,» rääkis Ansip.

Tema sõnul peab keegi selle olukorra eest nimeliselt vastutama ning kui just mitte rahaliselt, siis kindlasti poliitiliselt.

Poliitiline kemplus

Soraineni partner ja õigusteadlane Carri Ginter ütles juba jaanuari lõpus, et tema hinnangul on suure trahvinõudeni viinud olukorra taga sisepoliitiline kemplus ning talle jäi mulje, et haldusmenetlus ja enesesüüstamine olid olulised endisele peaministrile ning hiljem rääkisid sellest pigem sotsiaaldemokraadid.

«Kõige lihtsam oleks direktiiv võtta üle väärteomenetlusena, selle saab teha mõne nädalaga,» ütles Ginter.

Sealt edasi võib arutada, mida veel oleks konkurentsiseadusesse vaja või mitte vaja. Ginter rõhutas, et Euroopa Liidu direktiiv ei nõua ei enesesüüstamist ega haldusmenetlust, vaid siin on selgelt Eesti pool jälle rohkem asju seadusesse sisse pannud kui euroliit nõuab.

Enesesüüstamise küsimus on Ginteri sõnul väga oluline, sest ei saa olla nii, et «ettevõtja tuleb nagu õpilane õpilaspäevikuga konkurentsiameti juurde, et tegin seda ja seda ja siis konkurentsiamet ütleb, kas võib jätkata või ei». Ginteri hinnangul ei sobi selline asi demokraatliku riigikorra juurde.

Algset plaani suunata konkurentsialased küsimused haldusmenetlusse on teiste õigusekspertide kõrval teravalt kritiseerinud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes märkis mullu vastuskirjas esialgsele eelnõule, et selle juurest puudub siiras analüüs, milles püütaks välja selgitada, kumb menetlus – haldusmenetlus või väärteomenetlus – sobiks ECN+ direktiivi ülevõtmiseks viisil, et seeläbi oleks tagatud ka isikute põhiõigused olukorras, kus karistused on väga karmid. «Ühtlasi ei ole me näinud analüüsi, mis arvestaks nende muudatustega, mis on karistusseadustiku üldosasse juba tehtud,» on Madise kirjutanud.