Erikomisjoni tuuleparkide arutelu kuulutati kinniseks

Tuulepark, pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Korruptsioonivastane erikomisjon arutas tänasel istungil tuuleparkide ehitamiseks antavate toetuste läbipaistvust ning mõju elektrihinnale. Kui algselt lubati koosoleku alguses hääletada istungi avalikuks muutmist, siis selgus, et istung kuulutati kinniseks ehk seda arutelu avalikkusele ei juleta näidata.

Komisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul on vaja tagada, et Eesti uueneva elektrisüsteemi kujundamine toimuks läbipaistvalt ja oleks ka hinna poolest tervikuna konkurentsivõimeline naabermaadega, kuna sellest sõltub nii meie inimeste kui ka ettevõtjate käekäik.

Kui harilikult on erikomisjonide istungid rahvale avalikult kättesaadavad, siis sedapuhku kuulutati istung kinniseks. Korruptsioonivastasesse erikomisjoni kuulub 6 liiget: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), Rain Epler (EKRE), Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), Irja Lutsar (Eesti 200), Eduard Odinets (sotsid) ja Priit Sibul (Isamaa). Selleks, et istung avalikuks kuulutada, läheb vaja rohkem poolt- kui vastuhääli. Kui kõik erikomisjoni liikmed kohal on, siis on vaja nelja poolthäält.

Kovalenko-Kõlvart ütles, et komisjon kuulutati kinniseks seetõttu, et alguses vaidlesid koalitsiooni esindajad (reform, sotsid,Eesti 200) selle üle, kas seda teemat on üldse vaja arutada ja siis hääletasid nii, et istung jäi kinniseks,

Kovalenko-Kõlvarti sõnul kliimaministeerium neile uusi andmeid ega arvutusi ei andnud. Eesti Energia juhil Andrus Durejkol ja energeetikaeksperdil Arvi Hamburgil jätkus kriitikat kliimaministeeriumi toodud kava kohta, viidates, et need arvutused ei ole ammendavad. Riigikontroll kritiseeris aga valitsuse mugavuspositsiooni, millega minnakse lõdvalt mööda demokraatia printsiipidest - ehk kui demokraatias on nii, et kõigepealt on avalik arutelu, vaieldakse riigikogus ja siis tuleb seadus, siis nüüd on asi pööratud pea peale. Ehk kõigepealt tehakse ministeeriumide kabinetivaikuses seadus, mille detaile avalikkus teada ei tohi ning seejärel "koputatakse" see seadus lihtsalt kiiresti ja tuimalt riigikogus valitsuskoalitsiooni poolt ära, refereeris Kovalenko-Kõlvart. «Riigikogust on saanud kummitempel,» nentis Kovalenko-Kõlvart.

Riigikontrolli esindaja ütles, et midagi nii uut ega hirmsat seal komisjonis ei räägitud, et selle oleks pidanud kinniseks kuulutama. Riigikontroll on jätkuvalt seisukohal, et asjad käivad vastupidises järjekorras. Ideaalis peaks riigikogus toimuma vaidlus energiamajanduse arengukava üle, mille käigus leitakse Eestile optimaalne energiamiks, nagu öeldakse, ja seejärel vaadata, mida ja kuidas toetada. Mitte selles järjekorras, et kõigepealt teeme toetuse, kirjutame toetustega ennast kinni ja siis alles hakkame strateegilisi energeetikavalikuid langetama. Kõigepealt tuleks ikka vaadata, mis oleks Eesti jaoks parim lahendus, milline on see suur energiapilt. Ja siis hakata sealtmaalt minema, et kas tuulikuid ja kui, siis kui palju, et kui maismaatuulikud on soodsamad, siis alustadagi neist ja siis alles vaadata, mida juurde vaja. Riigikontroll avaldas lootust, et nüüd, mil kliimaministeerium uue seadusevariandiga välja tuleb, tekib debatt valitsuses, siis riigikogus ja et riigikogu liikmetel jagub jõudu need küsimused ära küsida, mis vaja, enne kui asi käiku läheb.

«Rohepöörde ja taastuvenergia haavatavust korruptsiooniohtude poolt toovad pidevalt välja näiteks nii Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kui ka Transparency International – sealhulgas eelmisel nädalal avaldatud korruptsioonitaju indeksit kommenteerides,» sõnas ta ja lisas, et tajub Eestis energiapoliitikas läbipaistmatust selles, et ei ole toimunud poliitilist diskussiooni Eesti Energiaga varustuskindluse tagamise osas.

«Samas on valminud otsus toetada meretuuleparke, võimalik, et kõige kallimat taastuvenergia liiki 20 aasta jooksul 2,3 miljardi euroga ning ministeerium ei ole avaldanud meretuuleparkide toetuste arvutamise põhimõtteid ei avalikkusele ega korruptsioonivastasele erikomisjonile. Samas maismaatuuleparke planeeritakse samal perioodil toetada 20 miljoni euroga. Niisugune ühe tehnoloogialiigi eelistamine vajab kindlasti selgitusi vältimaks põhjendamatuid turumoonutusi. Kuivõrd energiainvesteeringud on suured ja pika tasuvusajaga, on läbipaistvus varustuskindluse, energiajulgeoleku ning mõistliku hinna tagamisel eriti oluline,» toonitas esimees.

«Elektrisüsteemi kaasajastamine on keeruline ülesanne, millel on palju liikuvaid osasid, millest üks on tuuleenergia võimalikult otstarbekas kasutuselevõtt. Peame olema kindlad, et tuuleparke rajades saadav kasu jõuaks kodutarbijate ja ettevõtjateni päriselt soodsa elektrina, mitte vaid kasumina arendajate taskutesse,» märkis ta.

Istungile on kutsutud kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks ja taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein, riigikontrolli esindajad, advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Allar Jõks, Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja, Enefit Greeni nõukogu esimees Andrus Durejko, Korruptsioonivaba Eesti MTÜ esindajad, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg.