Skip to footer
Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Mait Kraun: kas Inglise Pangal on üldse hoidlas piisavalt kulda? (1)

Kuld liigub Londonist USAsse

Inglise keskpangas ja Lõuna-Koreas toimuv näitab, et kulla füüsilisel turul on muutumas olukord kitsamaks, kommenteeris Tavidi peaanalüütik Mait Kraun hiljutisi kullaturu anomaaliaid.

Inglise keskpanga varahoidlate kuld kaupleb maailmaturu hinnast madalamal, sest investorid kardavad Trumpi täiendavaid tariife, mis võivad mõjutada ka väärismetalle.

Inglise Keskpangast kulla kättesaamiseks on tekkinud nädalatepikkused järjekorrad. Tariifide hirmus ning madalamate hindade tõttu proovivad kauplejad võimalikult palju kulda viia Londonist USAsse.

Kulla lühiajalise laenamise kulud ehk intressid on tõusnud Londonis mitme kümnendi kõrgeima tasemeni. Sarnast trendi näeme ka kulla ja hõbedaga tagatud börsil kaubeldavate fondide puhul – kui soovid näiteks hinnalangusele panustamiseks osakuid laenata, siis tuleb selle eest maksta aina kõrgemat intressi. Üleüldiselt näitab see, et fondidel on aina keerulisem tagatisena kasutatavat füüsilist kulda turult kätte saada.

Kas Inglise Panga hoidlas ikka on piisavalt kulda?

«Inglise keskpanga nädalatepikkused järjekorrad tekitavad ka küsimusi, kas Inglise keskpangal on ka tegelikult kuld varahoidlates olemas või on suur osa sellest välja laenatud,» lausus Kraun. «Võimalik, et neil pole piisavalt kulda ning nad peavad nõudmiste täitmiseks selle mujalt ostma.»

Nõudlus füüsilise kulla järele on praegu rekordiline ning kaevanduste toodangust selle rahuldamiseks praegu ei piisa. Seega on loogiline, et lisaks tariifidele tekitab turul pudelikaelu ka füüsiline nõudlus. Praeguses olukorras puudutab see peamiselt suuremaid kullakange, millega jaemüügis ei kaubelda.

Kulla hinnatõusu kolm põhjust

«Minu hinnangul on kulla hinnatõusul praegu kolm peamist põhjust,» märkis Kraun.

Esiteks on kuld aina rohkem maailma rahanduses reservvarana uuesti esile kerkimas, mis peegeldub keskpankade kullaostudes, mis on vähemalt poole sajandi kõrgeimal tasemel. Venemaa välisvaluuta reservide külmutamine lääneriikide poolt võimendas seda trendi, sest kuld on geopoliitiliselt neutraalne reservvara ning kui seda hoitakse enda kodumaal, siis ei saa seda konfiskeerida. Selles trendis on esirinnas olnud Hiina, kes on USA riigivõlakirju müümas ja kulda kokku ostmas. Keskpangad soovivad varasid ka inflatsiooni vastu kaitsta ning saavad aina teadlikumaks kulla olulisusest varade hajutamisel.

Teiseks on praegu kapital voolamas riigivõlakirjadest kulda. Varasem loogika, et riigivõlakirjad pakuvad riskivaba tulu ning need aitavad investorit riskide vastu kaitsta, on pöördumas. Riigivõlad ja eelarvete puudujäägid on lihtsalt liiga suureks kerkinud, mis tähendab seda, riigivõlakirjad kannavad endas varasemast suuremat riski. Samuti on kasvamas pikaajalised inflatsiooniootused. Selle tõttu on aina rohkem investoreid valimas oma turvasadama varaks riigivõlakirjade asemel kulda.

Kolmandaks – kulla ülemaailmne nõudlus tõusis mullu teist aastat järjest rekordini. Kui 2022 ja 2023 olid turul peamiselt aktiivsed Aasia investorid, siis mullu aktiviseerusid ka lääne investorid. Üleüldiselt on Aasia investorite nõudlus väga tugev, mis aitas kullal tõusta ka ajal, mil lääne investorid olid kulla suhtes ükskõiksed. Selge trend on see, et kuld liigub aina suuremates kogustes läänest itta, mis peegeldab ka tegelikult arenevate turgude osakaalu ja mõjuvõimu kasvu maailmamajanduses.

«Kulla hind on alates 1971. aastast tõusnud keskmiselt 8 protsenti aastas. Aga on olnud ka aegu, mil kuld tõuseb pikka aega väga kiiresti või hoopis langeb. Aastatel 1970-1980 tõusis kulla hind keskmiselt 37 protsenti aastas,» ütles Kraun. «Praegune keskkond soosib kulla hinnakasvu järgmise 5 aasta jooksul ning ma usun, et pikaajalist keskmist tootlust kuld sellel perioodil ka ületab.»

«Selle kümnendi hinnatõus saab olema minu hinnangul sarnane ajaperioodile 2001-2011, mil kulla hind tõusis umbes seitsmekordseks. Kui arvestada alguspunktiks 2015. aasta novembri hinnapõhi (1060 dollarit), siis võiks kuld praeguse pikaajalise tsükli käigus tõusta 2030. aastaks 6000-7000 dollari juurde,» märkis Kraun. «Pikaajaliselt võivad hinnasihid olla kõrged, aga turgudel ei liigu hinnad kunagi lineaarselt üles. Tuleb ka korrektsioone. Viimase aasta tõus on olnud väga kiire ning lühiajalises pildis (1-3 kuud) pean tõenäoliseks, et tulemas on mingil kujul korrektsioon. Hind on väga kiiresti üles liikunud ning taoline tõusutempo pole jätkusuutlik. Minu hinnangul pakuvad järgnevatel aastatel 5-10% langused turul pikaajalise investori jaoks häid ostukohti.»

Vastab Tavidi tegevjuht Siim Nõmm:

Kas Tavid on kehtestanud kullamüügile piirangud? Kas Tavidi tegevust on kuidagi mõjutanud kullaturu anomaalia? Kas Tavidil on läinud pikemaks oote- või kättesaamise aeg, kui Šveitsis romukulda ümber sulatatakse?

Tavidis hetkel mingeid kullamüügi piiranguid ei ole, kuna tehastest kättesaadavus on jäänud samaks. Koostööd teeme maailma suurimate rafineerimistehastega. Minevikust teame, et puudujääk võib tekkida ning piirangud võivad tulla. Selline situatsioon juhtus pandeemia ajal aastal 2020 ning ka aastal 2022, kui Ukrainas puhkes sõda. Siis oli füüsilise kulla kättesaadavus piiratud ning paraku ei olnud meil ka nii palju kulda müüa kui kliendid oleksid soovinud. Parim aeg kulla ostuks on rahu aeg. Mida ebakindlamad ajad, seda suurem on kullanõudlus.

Kas Eestis on kulla ostmine kasvanud kulla hinnatõusu tõttu või hoopis võetakse kasumit ja müüakse rohkem kulda tagasi?

Kulla hinna rekordid on muutnud kliendid aktiivsemaks, kasvanud on nii müük kui ka ost. Peamiselt müüvad meile kliendid, kes on otsustanud kasumit võtta. Oleme Eesti turul kullaga tegelenud juba 20 aastat, seega esimesed kliendid ostsid meilt kulda makstes alla 350€ ühe untsi eest. Tänaseks on hind 2778€ juures. Müük on kasvanud, sest kuld on investeeringuna populaarsust kogumas. Kuld aitab oma tehtud töö vilju säilitada. Järjest enam inimesi on hakanud vaatlema kulda kui raha, mis erinevalt pangatähtedest on läbi ajaloo säilitanud oma väärtuse.

Mida kõrgemaks läheb hind, seda rohkem püüab see ka inimeste tähelepanu. Mulle tundub, et inimese jaoks, kes ostab füüsilist kulda vara säilitamise eesmärgil, pole ostuks olemas «õiget» aega ehk teisisõnu oluline pole proovida tabada hinna tippe ja põhjasid, vaid kulda võiks investeerida raha, millele lähemal ajal otsest rakendust pole. Tulenevalt kiirest hinnatõusust on kõik Tavidist kulda ostnud inimesed täna kasumis.

Kommentaarid (1)
Tagasi üles