:format(webp)/nginx/o/2025/02/11/16648934t1h6ccc.jpg)
EKT Ecobio tehas, mis toodab kodustest biojäätmetest gaasi, saavutas 2024. aastal täisvõimsuse: tehas käitles aasta jooksul enam kui 21 000 tonni köögi- ja sööklajäätmeid, millest toodeti üle 1,52 miljoni m3 biometaani ning üle 19 000 tonni vedelväetist Harjumaa põldudele.
Biometaan võeti kasutusele transpordigaasina Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides, mis sõitsid sellega 2,3 miljonit kilomeetrit.
2024 aasta oli Maardu tehases suures osas seadmete katsetuse ja seadistamise aasta. «2024. aasta viimasel viiel kuul oleme saavutanud jäätmete käitlemisel ja biometaani tootmisel tehase äriplaanis arvestatud ja tehase ehitaja poolt lubatud toodangu kogused. 2025. aastal loodame käidelda ligi 25 000 tonni biolagunevaid jäätmeid ja toota ligi 2 miljonit kuupmeetrit biometaani ja ligi 20 000 tonni põlluväetist ehk digestaati. 2025. aasta jaanuar töötas tehas täisvõimsusel – tootes 180 000 kuupmeetrit puhastatud biometaani,» sõnas Eesti Keskkonnateenused juhatuse liiga Bruno Tammaru.
«Köögi- ja sööklajäätmete kogust vaadates on selge, et selles valdkonnas on väga suur potentsiaal ning samalaadseid biogaasitehaseid mahuks Eestisse veel mitu. Riigil on vajalik seda potentsiaali väärtustada ning luua keskkond, mis soodustaks tehaste rajamist. Tegemist on kõige otsesema panusega Eesti jäätmekorralduse kvaliteedi tõstmisse ning energiajulgeoleku suurendamisse. Biogaasi tootmine on üks paremaid ringmajanduse näiteid, kus midagi ei lähe raisku ja jäätmetest valmib lausa mitu toodet: biogaas transpordiks ning tootmise jäägist digestaat,» rääkis Tammaru.
EKT Ecobio tehas alustas tööd 2023. aasta kevadel, kui esimesed biojäätmete koormad jõudsid kääritusse. «Esimene tegevusaasta keskendusime tehase käivitamisele ja erinevatele testimistele. Aasta lõpuks jõudis tootmismaht ligikaudu kolmandikuni tehase maksimumvõimsusest. Selle põhjuseks oli muu hulgas ka see, et 2023. aastal ei saabunud tehasesse nii palju jäätmeid, kui tehas suudaks tegelikult käidelda – biolagunevaid jäätmeid siis veel ei kogutud liigiti nii palju. 2024. aastal suutsime märkimisväärselt kasvatada liigiti kogumist ja vastuvõetavate jäätmete mahtu, mis tõi kaasa biometaani tootmise kasvu – võrreldes eelmise aastaga kasvas toodetud biometaani kogus üle kahe ja poole korra. Samuti kahekordistus käideldud biolagunevate jäätmete maht. On muljetavaldav, et ühe aastaga suutsime jõuda tehase maksimaalse võimsuseni nii jäätmete käitlemisel kui ka biometaani tootmisel, täites kõik püstitatud eesmärgid,» selgitas Tammaru.
Bruno Tammaru tõdes, et Eestis tekib köögi- ja sööklajäätmeid hinnanguliselt 100 000 tonni aastas, millest üle 21 000 tonni jõuab EKT Ecobio tehasesse. EKT Ecobio tehasesse tuuakse liigiti kogutud biojäätmeid üle Eesti.
Biojäätmete liigiti kogumine on läinud aastaga, kui Eestis biojäätmete liigiti kogumise kohustus kehtima hakkas, väga hästi käima. Kokku kogutavad biojäätmete kogused järjest suurenevad. See on hea näitaja, sest kui biojäätmeid panna segaolmejäätmete konteineritesse, ei saa neist teha mitte midagi ning ühtlasi rikutakse kogu konteineri sisu. Liigiti kogudes on biojäätmed aga võimalik võtta 100% ringlusse ning aidata Eestil saavutada jäätmete materjalina ringlussevõtu eesmärke.
/nginx/o/2025/02/11/16648951t1hc484.jpg)
Digestaadist
Selleks, et gaasitootmise jäägist, digestaadist saaks toode, mida on võimalik kasutada väetisena, on vajalik teha läbi sertifitseerimisprotsess, mis tõestab, et digestaat on ohutu ning kvaliteetne. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus väljastas tehasele 2024. aasta suvel ka käärutusjäägi ehk digestaadi sertifikaadi. Kääritusjääki kasutatakse väetiseks põllumajanduses, sertifikaadi olemasolu näitab selle kvaliteedi kindlust. Sertifikaat väljastati nii vedeleale kui tahkele kääritusjäägile.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)