Milliste laenude maksmisega jäädakse kõige sagedamini hätta?

Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala / Postimees

Üle kahe aasta kestnud majanduslanguse järel on viivises pangalaenude maht kasvanud üldiselt vähe, kõige rohkem probleeme on olnud tagatiseta tarbimislaenude tasumisega, rääkis keskpanga ajaveebis Eesti Panga ökonomist Raol Kallas.

Tema sõnul väljastavad neid laene järjest tihedamini väiksemad pangad ja pankadega mitteseotud krediidiandjad, kelle laenuportfell on tarbimislaenude suure osakaalu tõttu kõrgema riskitasemega. «Kui makseraskustes inimesi tuleb veel juurde, võib mõne laenuandja kahjum osutuda suureks, kuid sellest tulenev oht finantsstabiilsusele jääb piiratuks,» rääkis Kallas.

Vaatamata üle kahe aasta kestnud majanduslangusele on majapidamiste laenumaksevõime püsinud siiski küllaltki hea. Üle 60 päeva tasumata pangalaenude osakaal on küll pisut kasvanud, kuid see on väike, 0,3 protsenti laenuportfellist. Laenukvaliteet on kõige rohkem halvenenud tagatiseta tarbimislaenude hulgas.