Läti energiakontserni juht: poliitikud on unustanud, kust raha tuleb

Latvenergo juht Mārtiņš Čakste ütleb, et pärast Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamist elektrit on ja saab, iseasi, mis hinnaga. Foto: Sander Ilvest

Eestis kaubamärgi Elektrum all tegutseva Läti energiafirma Latvenergo juht Mārtiņš Čakste ütleb, et Lätis tehakse tuule- ja päikeseparke ilma riigi toetusteta, sest inimesed pole nõus subsiidiume kinni maksma.

Nädalavahetusel ühendavad Balti riigid end lahti Venemaa elektrivõrgust, ettevalmistusi selleks on tehtud ligi 20 aastat. Čakste sõnul on Balti riigid olnud Venemaast eraldumiseks valmis juba kolm aastat, kuid ehkki Eestis lubab põhivõrku haldav Elering, et kõik läheb plaanipäraselt, Lätis eraldumist siiski päris rahuliku südamega ei võeta – teatud ohud ettevalmistusest hoolimata on, nagu näitas kasvõi Eesti-Soome elektrikaabli Estlink 2 purunemine. Ent elektripuudust siiski karta polevat.

«Elektrit on ja saab, iseasi, mis hinnaga,» ütleb Čakste. «Eestil on põlevkivi, see on kõige kallim. Edasi tuleb odavam Leedu gaas ja siis meie gaas, mis on kõige odavam, ja me oleme kogu aeg valmis eksportima,» loetleb Čakste siinseid tootmisvõimalusi. Lätil on suur hüdrojaam ning see on praegu vett täis – suvel oleks desünkronisatsiooni sellest aspektist keerulisem teha.

Nagu Eestiski, ei ole ka Lätis täit selgust, kui palju edaspidi võrgus sageduse hoidmise eest maksta tuleb. Čakste hinnangul on hind esialgu hüplik, pikapeale aga peaks see stabiliseeruma. Esialgu ei pea elektrivõrgus õige sageduse hoidmist kinni maksma ühegi riigi lõpptarbijad, Eestis kannab selle kulu Elering. Čakste on kuulnud, et sageduse hoidmise kulu tõstab elektri lõpphinda umbes viis protsenti.