Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Postimehe lugu viis kaks turvafirmat kartellisüüdistusega kohtusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Securitas ja Pristis said kartellisüüdistuse.
Securitas ja Pristis said kartellisüüdistuse. Foto: SCANPIX

Riigiprokuratuur saatis kartellileppe süüdistusega kohtusse turvafirmad Securitas ja Pristis. Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust Postimehes 2010. aastal ilmunud loo peale, kus paljastati, et Pristis ja Securitas sõlmivad turujagamise lepinguid.

Postimees kirjutas 2010. aasta jaanuaris, et turvafirma Pristis on sõlminud eelpool mainitud firmadega lepinguid, kus lubatakse mitte teha üksteise klientidele ülevõtupakkumisi, võides niiviisi moonutada ausat konkurentsi.

«Securitas Eesti ASile on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Securitas Eesti AS sõlmis 24.04.2009 AS-iga Pristis kirjaliku kokkuleppe, milles lepiti kokku, et ühelgi kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega,» selgitas riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kadri Tammai.

Eespool nimetatud kokkuleppe tulemusena jagasid turvateenuste pakkujad omavahel ära turvateenuseid ostvaid kliente, piirates klientide vabadust valida ise endale turvateenuste pakkujat ja turvateenuse pakkuja vabadust pakkuda teise turvateenuse pakkuja klientidele teenuseid, rikkudes sellega konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatut, mille kohaselt on keelatud kaubaturu jagamine, lisas Tammai.

ASile Pristis on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et AS Pristis, pani toime ajavahemikul 2009 oktoober kuni 21.01.2010 konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimise katseid, tehes teistele äriühingutele ettepaneku kirjalike kokkulepete sõlmimiseks, mille kohaselt kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega. Postimehe andmeil tehti ettepanekud Alfastarile ja K-Valvele.

Kuna eelnimetatud äriühingud ei nõustunud selle kokkuleppe sõlmimisega, jäi kuritegu katse staadiumisse.  

Pristise juht Andres Kill ega omanik Indrek Sepp ei olnud valmis täna veel asja kommenteerima. Küll märkis Kiil, et homme hommikul kõlab kokkuleppemenetluses kohtuotsus, pärast mida jagatakse ka kommentaare.

Märksõnad

Tagasi üles