Elering avaldab, millal Venemaa võrgust lahtiühendamine täpsemalt toimub

Kõrgepingeliinid Lõuna-Eestis. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees

Laupäeval lahutavad Eesti ja teised Balti riigid end Venemaa juhitud elektrivõrgust ning ühinevad pühapäeval Mandri-Euroopa sagedusalaga. Euroopa elektrisüsteemiga liitumise peamine eesmärk on muuta oma elektrisüsteem tugevamaks ja tagada energiasõltumatus ja -julgeolek.

Lahtiühendamine Venemaa juhitud võrgust toimub laupäeva hommikul. See algab Leedust ja lõpeb Eestis. Seejärel läbivad Balti riigid nädalavahetuse jooksul ühise saartalitluskatse, mille käigus tehakse sageduse ja pingega seotud testid. Testide eesmärk on hinnata Balti riikide protseduurilisi ja tehnilisi meetmeid sageduse hoidmisel ja võimekust iseseisvalt hakkama saada. Pühapäeva pärastlõunal ühendatakse Balti riigid Euroopa sünkroonalaga.

«Tegemist on oma mastaabilt ja keerukuselt ainulaadse ettevõtmisega energeetika lähiajaloos. Ettevalmistused on lõppenud ja oleme desünkroniseerimiseks valmis,» kinnitab Eleringi juht Kalle Kilk. «Kuigi suurte tehniliste muudatustega kaasnevad alati teatud riskid, oleme need põhjalikult läbi analüüsinud ning välja töötanud vastavad tegevusplaanid. Plaanipärase ülemineku korral ei tohiks tavaline elektritarbija mingit muutust tajuda.»

«Mida ei saa aga sada protsenti ette näha, on olukord, kui energeetikat kasutatakse relvana. Seega ohtlik ei ole mitte niivõrd Venemaast lahtiühendamine, sest selleks me oleme aastaid valmistunud, vaid Venemaa elektrisüsteemiga jätkuvalt ühenduses olemine,» selgitas Kilk.

Riskide maandamiseks on loodud tugev koostöövõrgustik Läti ja Leedu süsteemihalduritega ning tihe side Mandri-Euroopa võrguoperaatoritega, kes toetavad Balti riike selles olulises üleminekus. Energiataristu kaitsmine on tõusnud Eesti sisejulgeolekus ja riigikaitses üheks prioriteediks ning saame toetuda heale koostööle nii põhja- ja lõunanaabrite kui ka liitlastega.

«Siiski on mõistlik olla igal majapidamisel, elutähtsat teenust osutaval asutusel ja ettevõttel valmis võimalikeks kriisiolukordadeks ja seda igal ajal, mitte ainult sünkroniseerimise nädalavahetusel,» lisab Kilk.

Elektrisüsteemi tugevdamiseks on Balti riikide peale kokku investeeritud 1,6 miljardit eurot, millest 75 protsenti on tulnud Euroopa kaasrahastusest. Taristu on Balti riikides ja Poolas valmis – rajatud on 1400 km kõrgepingeliine, seitse uut alajaama ning üle 40 alajaama on rekonstrueeritud, lisaks ehitatud kuus sünkroonkompensaatorit ning kolme ehitatakse. Märkimisväärne töö on tehtud ka IT-süsteemidega, mis toimivad kui elektrivõrgu silmad ja kõrvad.

Elering soovitab inimestel tarbida nädalavahetusel elektrit tavapäraselt, kuna järsud muutused tarbimises mõjutavad elektrisagedust. «Tagame varustuskindluse ka olukorras, kus meie ühendused katkevad või mõni elektrijaam tööst välja lülitub. Tänu soodsatele ilmastikuoludele on elektritootmise varude kogus piisav,» kinnitab Kilk.