Eesti ettevõtted sattusid arvepetturite ohvriks, kadusid sajad tuhanded

Eesti ettevõtted kaotasid ainuüksi eelmise aasta novembris küberkurjategijatele 300 000 eurot. Foto: OZAN KOSE / AFP

Eelmise aasta novembris teavitati riigi infosüsteemi ametit (RIA) neljast arvepettuse juhtumist, mille kogukahju oli ligi 300 000 eurot.

Arvepettus on võrdlemisi levinud pettuse liik, kus ettevõttele või asutusele saadetakse tema koostööpartneri nimel võltsarve. Võltsarve erineb tegelikust enamasti vaid muudetud pangakonto andmete poolest ja seetõttu võib pettus kergesti õnnestuda. Ettevõte kannab teadmatult raha kurjategijatele, koostööpartner aga ootab jätkuvalt ülekannet.

Seda pettuseliiki pole lihtne ära tunda, sest tihtilugu võtavad kurjategijad õige kirjavahetuse üle ja ohvrile jääb mulje, et ta suhtleb oma äripartneriga edasi. Samas ei ole pangakontode muutmine just väga levinud praktika ja see võiks mõjuda ohu märgina.