/nginx/o/2025/02/03/16633985t1h7e67.jpg)
Viimasel ajal on palju arutletud kooskõlastamisel oleva eelnõu üle, mis näeb ette varjendite rajamise kohustuse uutele hoonetele. Hirmul on suured silmad ja nii on kahjuks ka sellega seoses läinud liikuma eksitavaid väiteid, mida soovin siinkohal kummutada.
Eesti on territoriaalselt väike riik, mistõttu on ääretult oluline, et inimesed jõuaksid ohu korral kiiresti turvalisse kohta. Kõige parem on, kui nad saavad jääda samasse hoonesse, kus nad parasjagu viibivad ning liikuda selle turvalisse ossa. Seepärast kehtestataksegi nõue, et uued suuremad elu- ja avalikud hooned, kus inimesed viibivad pikema aja jooksul, peavad sisaldama varjumiseks sobivat kohta. See ei ole lihtsalt bürokraatlik lisakohustus, vaid hoolega kaalutud võimalus parandada elanike turvalisust.
Eelnõu näeb ette, et varjendite rajamise nõue uutele kavandatavatele hoonetele, mis ei ole veel saanud ehitusluba, hakkaks kehtima alates 2025. aasta sügisest. Selguse mõttes tuleb lisada, et lõplik rakendusaeg sõltub seadusandlikust protsessist ning selgub alles siis, kui eelnõu on läbinud kõik vajalikud kooskõlastused ja saanud heakskiidu. Kusjuures, varjendite rajamise kohustus ei teki kõigile uutele ehitistele, vaid alates 1200 m2 netopinnaga erineva kasutusega hoonetele ning tööstus- ja laohoonete puhul on see piir isegi suurem.
Olemasolevate hoonete omanikel ei ole kohustust varjendeid rajada, kuid neil tuleb analüüsida varjumisvõimalusi ja vajadusel kohandada ruume 2027. aasta 1. septembriks. On oluline lisada, et ka see teave, et hoones ei ole varjumiseks sobivat kohta, on selle kasutajatele oluline, sest see aitab valmistuda kriisideks ning mõelda läbi, kuhu ootamatutes olukordades liikuda. Päästeamet on andnud juhiseid, et igaühe kodus võiks leida sellise koha, kus pole läheduses aknaid või uksi ning ohu korral tuleb liikuda sinna. Julgustame inimesi külastama olevalmis.ee lehte, et saada rohkem infot.
On väidetud, et varjendite rajamine tõstab ehituskulusid 5–10 protsenti või enamgi. Siseministeeriumi prognoosi järgi, mis tugineb Soome praktikale, jääb ehitushinna kasv keskmiselt 2–3 protsendi juurde. Kulu sõltub suuresti projekteerimise oskuslikkusest – kui varjend kavandatakse hoone loogilise osana, näiteks keldri või esimese korruse osana, siis ei ole vaja eraldi ruumi, vaid tuleb lihtsalt tugevdada juba planeeritud konstruktsioone. Oluline on siinkohal märkida ka seda, et ehkki varjend peab vastama kindlatele nõuetele, saab selle igapäevane kasutus olla midagi muud, näiteks mängusaal, hoiukoht või maa-alune parkla, sõltuvalt hoone omaniku valikust.
Muret on tuntud ka selle üle, et varjendid võtavad ära krundi ruumi ja tekitavad konflikte haljastus- või parkimisnõuetega. Siinkohal märgime, et varjendite rajamise hõlbustamiseks tehakse ka muudatusi ehitusõiguses, et leida paindlikke lahendusi.
Sageli tekib segadus, mis vahe on varjendil ja varjumiskohal. Lihtsamalt öeldes – varjend on spetsiaalselt ehitatud ja tugevdatud hoone osa, mis kaitseb plahvatuste, lööklaine ja lenduvate esemete eest. Seda võib võrrelda turvatoaga, kus seinad, lagi ja uksed on ekstra tugevad, et seal viibijad oleksid maksimaalselt kaitstud. Näiteks võivad varjendid olla maa-alused keldriruumid, kuid nende puhul on oluline, et seal oleksid paksud betoonseinad ja hermeetilised uksed.
Varjumiskoht seevastu on olemasolev ruum hoones, mida saab hädaolukorras kasutada varjumiseks, kuid mis ei pruugi pakkuda sama kõrget kaitsetaset kui varjend. Näiteks võivad varjumiskohad olla tavalised keldrid, maa-alused parklad või akendeta siseruumid. Need pakuvad küll teataval määral kaitset, kuid ei ole spetsiaalselt tugevdatud ega pruugi omada piisava paksusega betoonseinu või hermeetilisi uksi.
Mõlemad täidavad oma rolli ja võivad iga päev olla kasutuses ka muudel eesmärkidel – varjend võib olla panipaik või tehnoruum, varjumiskoht aga näiteks parkla või koridor. Ohu korral on aga oluline teada, milline neist pakub suuremat kaitset, ning vajadusel see kiiresti kasutusele võtta.
Kokkuvõtteks peab tõdema, et varjendite rajamise kohustus ei ole pelgalt ametnike meelevaldne nõue, vaid kaalutletud otsus, mis põhineb rahvusvaheliselt tõestatud parimatel praktikatel. See on investeering meie ühisesse turvalisusesse, mis aitab kaitsta inimesi võimalike ohtude eest.
Peame oluliseks, et arutelu toimuks faktide, mitte hirmude ja spekulatsioonide pinnalt. Kui tahame tugevdada Eesti elanike turvalisust, peame leidma tasakaalu kulutuste ja ohutuse vahel.