Prokuratuur saatis kohtusse Olerexi ja selle juhatuse liikme süüdistuse

Olerex Foto: Taavi Sepp

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles esitas ASile Olerex (edaspidi Olerex) ja selle juhatuse liikmele Andres Linnasele süüdistuse valeandmete esitamises.

Möödunud aasta novembris jõustus riigikohtu otsusega keskkonnaameti väärteomenetluse otsus, millega mõisteti Olerex süüdi 2022. aastal biokütuse osakaalu kohustuse täitmata jätmises. Reedel Tartu maakohtusse saadetud kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt andis Andres Linnas Olerexi töötajatele korralduse esitada 2022. aasta detsembris Eestisse saabunud kütuse kohta keskkonnaametile ning maksu- ja tolliametile äriühingu huvides valeandmeid. Kohtueelses menetluses kogutud tõendid osundavad, et Olerex esitas ametiasutustele andmed, justkui oleks Eestisse toodud 9000 tonni taastuvtoorainel põhinevat diislikütust ehk HVOd, ent kriminaalmenetluses kogutud tõendite järgi oli tegemist fossiilse päritoluga diislikütusega, mida Olerex ja selle juhatuse liige ka teadsid.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp ütles, et süüdistuse järgi oli valeandmete esitamise eesmärk jätta mulje, justkui Olerex oleks täitnud 2022. aasta biokütuse osakaalu kohustuse. «Prokuratuuri hinnangul näitavad kriminaalmenetluses kogutud tõendid, et Olerex sai juba enne 2022. aasta lõppu teada, et tankeril saabub Eestisse tavaline diislikütus. Sellest hoolimata esitas ettevõte saabunud kütuse kohta 2023. aasta jaanuaris süüdistuse järgi valeandmeid, mille tulemusel sai Olerex rahalist kasu, sest vabanes seeläbi biokütuse osakaalu nõude täitmiseks vajalikest väljaminekutest. Prokuratuuri hinnangul on vältimatu, et süüdistusele ja tõenditele annaks hinnangu kohus,» lisas Raudsepp.

Olerexi esindaja vandeadvokaat Oliveri Nääs märkis, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. «Andres Linnas ei ole andnud ei enda ega Olerexi nimel korraldust esitada riigile valeandmeid. Meil on hea meel, et asi on lõpuks jõudnud kohtusse, kus esitatud süüdistus saab ümber lükatud,» ütles Nääs

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et biokütuse osakaalu nõue on loodud selleks, et muuta kütuseäri keskkonnahoidlikumaks. «Ebaseaduslik kokkuhoid keskkonna arvelt ei tohi end ära tasuda. Samamoodi peab kalliks maksma minema oma kohustuse täitmata jätmise varjamine ja selle kohta valeandmete esitamine,» ütles Vakra.

Kohtueelse menetluse viis läbi keskkonnaamet koostöös keskkriminaalpolitseiga, menetlust juhtis majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur.