«Kõige enam mõjutas seda spetsialiseeritud kaupluste tugev kasv, kus kaubeldakse arvutite, raamatute, sporditarvete, mänguasjade ja muude kaupadega. Samas pidurdas supermarketite müügimahu vähenemine jaekaubanduse müügimahu kasvu kõige enam. Supermarketid moodustavad jaekaubandusettevõtete müügimahust 36 protsenti, mistõttu nende müügimahu muutusel on ka suur mõju,» märkis Mertsina pressiteates.
Ta osutas, et detsembris kasvas jaekaubandus võrdlemisi tugevalt ka kuises võrdluses, kui müügimaht suurenes novembriga võrreldes 13 protsenti. «Detsembris kasvu hoogustumine ongi jõulude ja aastavahetusega seotud ostude tõttu tavapärane. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes jaekaubanduse müügimaht detsembris kuises võrdluses üle ühe protsendi, mis oli samuti hea tulemus. Viimati oli sellest kiirem kasv 2017. aasta lõpus,» selgitas ökonomist.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht detsembris küll suurenes, kuid 2024. aastal kokku vähenes see 3 protsenti, kusjuures langus kestis teist aastat järjest. Nii oli detsembris müügimaht veel umbes samal tasemel nagu 2021. aasta kevadel. Kui 2021. aasta kevadest kuni 2023. aasta keskpaigani olid jaekaubanduse müügimahud pikaajalisest trendist tublisti kõrgemal – seda nii koroonakriisist väljumise kui ka teise pensionisamba rahade kasutamise tõttu –, siis viimased poolteist aastat on see liikunud trendist allpool. Selle taga on Mertsina sõnul nii majapidamiste nõrgem ostujõud ja kindlustunde halvenemine, kuid osaliselt ka varasem suurem tarbimine.
«Selle aasta algusest kehtima hakanud automaksu eel kogus eelmise aasta sügisel uuesti hoogu sõidukite müük, mille maht kiirenes detsembriks aastases võrdluses 32 protsendini. Kui lisada jaekaubandusele ka sõidukite müük ja nende remont, oli nende müügimaht möödunud aasta detsembris ja ka neljandas kvartalis kokku tugev – detsembris 9 protsenti ja neljandas kvartalis 7 protsenti. Viimati oli see kasv kiirem 2022. aasta alguses, kuigi siis oli selle taga jaekaubanduse hoogsam müügimahu tõus,» lisas ta.