Selver: pikalt kestnud majandussurutis on muutnud klientide tarbimismustreid

Selver Viljandis. Foto: Elmo Riig / Sakala / Postimees

Aasta viimastel, suurmüükide nädalatel oli inimeste ostukorvis enam kui 60 protsendiline kampaaniatoodete osakaal, kirjutab Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Kaupmehed liikusid 2024. aastasse optimistlike ootustega. Eeldasime hinnakasvu aeglustumist, hindade kasvust kiirema palgakasvu jätkumist, mis on olulised tegurid tarbijate ostujõu taastumiseks ja kindlustunde paranemiseks.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aastal kokku 10,4 miljardit eurot, võrreldes 2023. aastaga vähenes müügimaht kolm protsenti.

Kõik ka selles suunas kulges, ent oodatust aeglasemas tempos. Kuidas läks 2024. aasta kaupmeestel? Lõplikku 2024 käekäiku kirjeldavat statistikat veel ootame, aga juba saame öelda, et eratarbimise kulutused 2024. aastal ei kasvanud ja jaekaubanduse müügitulu püsivhindades langes. Aasta keskpaika oodatud positiivsemad märgid hakkasid kaubanduses endast märku andma alles aasta viimastel kuudel. Jaekaubanduses sai 2024. aastal hea käekäik osaks vaid autokaubanduses, mis jõustuva automaksu ootuses aasta viimases kvartalis tugeva kasvu tegi ja 2025. aastal ilmselt kiratsema jääb.

Kui ülejäänud jaekaubandusettevõtete (va autode müük) 2024 müügitulu kasv jooksevhindades jäi ca -0,8% alla eelmisele aastale, siis aasta viimases kvartalis pöördus kuus kvartalit kestnud langus +1,5% kasvule. Kogu jaekaubanduse, sealhulgas supermarketite segmendi vaates saab 2024. aasta viimast kvartalit pidada möödunud aasta parimaks, detsember oli kogu jaekäibe vaates aasta parim kuu. Toidupoodide jooksevhindades müügitulu kasv kujunes toidukaupade hinnakasvu aeglustumise tulemusel ootuspäraselt viimaste aastatega võrdluses madalamaks, kuid +0,8% kasv ei olnud tulemus, milleni aasta alguses arvasime jõudvat.

Kaupmeeste suurim mure

Suurimaks mureks kaupmeestele oli 2024. aastal mahulise müügi languse jätkumine. Toidukaupade hinnakasvu kiirenemine aasta lõpus süvendas langust mõnevõrra. Kogu jaekaubanduse mahulise müügi langus on kestnud üheksa, toidupoodide mahulise müügi langus 11 kvartalit. Mahulise müügi languse jätkumine kõneleb sellest, et tarbijate kiire hinnatõusu eelne ostujõu tase pole taastunud. Ostukorvi vaadates on raskuskese jätkuvalt rohkem igapäevaks toimetulekuks olulistel kaubagruppidel. Pikema tarbimiseaga kestvuskaupade ostuotsused püsivad ooterežiimil. Euribor alaneb, kuid laenulepingutesse jõuab intressikulu langus viitajaga ja leibkondade kulutuste struktuuris kulus nende katmiseks 2024 aastal veel arvestatav osa. Kindlustunnet on mõnevõrra õõnestanud muutuv maksukeskkond, mis ka järgnevatel aastatel kätte jäävat rahasummat mõjutab. Jätkuv keskmise palga kasv sellest suurema osa kompenseerib, kuid võimalusi rohkem tarbimiseks see lõpptulemusena piirab.

Pikalt kestnud majandussurutis on muutnud tarbimismustreid. Jätkuvalt püsib kõrge kampaaniatoodete eelistamine. 2024. aasta lõpus hinnakasvu kiirenedes, pöörati tarbijate poolt nendele veel suuremat tähelepanu. Aasta viimastel, suurmüükide nädalatel kohtasime läbi aegade suurimat, enam kui 60% kampaaniatoodete osakaalu ostukorvis. Kampaaniatoodete eelistamine on saanud juba harjumuseks, mis suure tõenäosusega ka kogu majanduse parema käekäigu korral ei naase enam majanduslanguse eelsetesse suurusjärkudesse.

Turul valitsev tihe konkurents on teine aspekt, sest kaupmehed võitlevad iga kliendi ja ostutšeki rea nimel ja sooduspakkumised on oluline hoob selleks. Klientidel on sellest ainult võita. Kaupmeestele on suureks väljakutseks kasumi teenimine kulude katmiseks, mis laiapõhjaliselt üle enamike kululiikide samuti kallinevad. 2024. aastal kaupmeeste kasumid õhenesid, otsitakse viise efektiivsemaks tegutsemiseks.

Väga positiivsena saab 2024. aastast välja teeninduslettide tähelennu. Inimesed ostsid värskeid kala- ja liha, pagaritooteid ja valmistoite oluliselt rohkem kui kahel eelneval aastal. Kui kiire hinnakasvu aastatel siin nõudlus kahanes, siis 2024. aasta pööras trendi vastupidiseks ja kinnitas klientide oluliselt suurenenud huvi toodete vastu, kus ühikuhinnad kõige odavamate tooteartiklite hindadega konkureerida ei suuda. See on kahtlemata hea märk.

2024. aasta lõpus optimismi tõstnud märgid kanname edasi 2025. aastasse. Järske kasve ei oota, aga mõõdukalt paremat aastat küll. Hinnakasv kujuneb ilmselt 2024. aastast suuremaks, sest aasta teises pooles tuleb hindadesse võtta lisanduv kahe protsendiline käibemaks. Inimeste sissetulekuid kahandab 2% võrra kerkinud tulumaks, kuid keskmine oodatav 5-6% palgakasv ei tohiks suures pildis ostujõudu kärpida. Intressikulude langus jätab paljudele leibkondadele veidi rohkem raha. Viimase kolme aasta kahanenud võrdlusbaasi pealt võib kogu majandus ja kaubandus sealhulgas mõõdukale kasvule pöörduda.

2025. aastast ei oota enamat kui liikumist väikeste sammude paremuse poole.